ELFi talgute kimalase aasta

Miks on kimalasi tarvis kaitsta?

Lepidopteroloog ehk liblikauurija Urmas Jürivete Eesti Lepidopteroloogide Seltsist on kimalaste kaitsmise vajalikkuse võtnud lühidalt kokku nõnda: "Kimalastel on äärmiselt tähtis osa meie ökosüsteemis õistaimede tolmeldajatena. Erinevalt teistest putukatest, kes samuti õisi külastavad, on kimalased aktiivsed nii varastel hommiktundidel kui ka hilja õhtul, mil liblikad, õiekärbsed ja enamik kiletiivalisi puhkab. Kimalased töötavad aktiivselt ka jahedas kliimas ja nende aktiivsust ei pidurda isegi väiksem vihmasadu. Kimalased ise on aga äärmiselt tundlikud keskkonda sattunud mürkidele. Neile saavad saatuslikuks ka väikesed kogused taimekaitsemürke ning liialdused mineraalväetistega."
 Ja mis kõige tähtsam: "Ilma kimalasteta langeks marjasaagikus metsades, soodes ja rabades. Kimalased on puhta looduse indikaatorid. Seal kus elavad kimalased on tervislik ja turvaline elada ka inimestel. Kaitstes kimalasi, kaitseb inimene iseennast."

Foto: Ireen Trummer.

Eelmiste teema-aastate peategelased olid metsaelu (2017), must-toonekurg (2016) vooluveed (2015), liblikad (2014), niidurüdi (2013), kõre (2012) ja loopealsed (2011). 


Kimalase aasta teevad võimalikuks SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja ELFi püsiannetajad.  Ühtlasi julgustame nii ettevõtteid kui eraisikuid kimalase aasta tegevustele õlga alla panema. Üheskoos jõuame rohkem.
Isane niidukimalane Foto: Urmas Jürivete.

ELFi talgutel on lootust kohata kimalase aasta maskotti! Maskoti õmbles meile ERASMUS+ vabatahtlik Celia López Cañizares Hispaaniast.

2018. aastal keskendume ELFi talgutel kimalastele


Rannaniitude, puisniitude ja loopealsete taastamine on alati olnud olulised ELFi talgutel tehtavad tööd. Liigirikaste ja avatud koosluste taastamisest saavad lisaks haruldastele taimeliikidele kasu ka mitmed putukad, sealhulgas kimalased. Näiteks tänavusel talguhooajal on plaanis taastada rannaniite kõre ja niidurüdi heaks Kumari laiul, Käina lahe ääres, Manilaiul, Harilaiu poolsaarel, Võilaiul, Abruka saarel ja Tahu rannaniidul Silma looduskaitsealal. Loopealsete taastamisega tegeletakse Osmussaarel ning kindlasti saavad kimalased kasu ka Saarnaki laiul asuva käpaliste kasvukoha hooldusest. Saarnaki hiies Pärnamäe rängal on suviti kaugele kosta rõõmsat ja valju suminat, sest õitsevad pärnad meelitavad oma magusa lõhnaga ligi loendamatult mesimumme.

Põllumajandusuuringute Keskus on koostanud Eesti kimalaste kohta hea ja ülevaatliku infobrošüüri ning Kairi Roostalu on koostanud ja kujundanud Väikese Kimalaste Määraja. Lisaks soovitame lugeda ka Eesti Looduse numbris 4/2015 ilmunud artiklit.

Kimalase aastal on kavas:

- vähemalt kolmel suvisel talgul teevad kimalaseretki ja -loenguid tuntud putukateadlased: Urmas Jürivete Harilaiu talgutel ja Allan Selin esimestel Käina lahe ning Järvakandi kuretalgutel.
- ELFi talgute suvekooli raames peab loengu Allan Selin. Uuri suvekooli kohta lähemalt siit.
- teha valmis kimalasemaskott. :)
- vabatahtlike talguliste abiga filmida kimalasevideod: vaata, miks on kimalased olulised ja mis kasu saab vabatahtlikust tööst.