ELFi talgute ööloomade aasta

Öös on asju

Öö on pime ja heidutav, kuid ühtaegu ka põnev ja paeluv. Tumedasse loori mähkunud looduses võivad pimeduse tõttu mitmed huvitavad asjad inimsilmale märkamatuks jääda. Nii mõnedki loomad ja linnud ajastavad oma tegemised ja toimetamised just öisesse aega: nahkhiired püüavad kõhutäiteks putukaid ja kakud närilisi. Karvaste tiibadega ööliblikad lendlevad sumedas suveöös, taustaks öösorride ja kaerasoride hüpnootiliselt sirisev laul või kahelehiste käokeelte ehk ööviiulite hurmav aroom.

Pruun-suurkõrv Peeter Suure merekindluse maaaluses käigustikus. Foto: Rauno Kalda.

Mitmed öise eluviisiga elusolendid on kaitsealused liigid, nagu näiteks nahkhiired, kelle arvukus sõltub paljuski inimesest: nahkhiired talvituvad inimtekkelistes rajatistes ning võivad häirimise korral hukkuda. Samuti killustuvad inimtegevuse tulemusena lendoravale sobilikud elupaigad.

Selleks, et öise eluviisiga kaitsealustele liikidele rohkem avalikkuse tähelepanu pöörata, kuulutasime ELFi 2019. aasta talguhooaja ööloomade aastaks.

Keldriöölane. Foto: Ireen Trummer.

Ööloomade teema-aasta logo autor on vabatahtlik talgujuht Triin Libe. Teema-aasta tegevused on rahastatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ning erinevate LIFE projektide poolt: nahkhiiretalgud ja -retked on seotud projektiga  "Tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade parandamine Eestis" ja lendoravatalgud projektiga "Co-operation for improving the conservation of the Flying squirrel in Europe". Ühtlasi julgustame nii ettevõtteid kui eraisikuid ööloomade aasta tegevustele õlga alla panema, hakates ELFi püsiannetajaks.

Eelmiste teema-aastate peategelased olid kimalased (2018), metsaelu (2017), must-toonekurg (2016) vooluveed (2015), liblikad (2014), niidurüdi (2013), kõre (2012) ja loopealsed (2011).


Ööloomade teema-aasta maskott


Lendorava valmistasid talgukorraldaja Kadri Aller ja pikaajaline välisvabatahtlik Antoine Fusil Prantsusmaalt. Maskott sai lendoravauurija Uudo Timm'i auks nime Uudo.


Meediakajastused


Talgukorraldaja Kadri Aller käis ööloomade teema-aastast rääkimas KUKU raadio Ilmaparandaja saates (13. aprill 2019).
Kuula saadet siit.

Aktuaalne Kaamera väisas prügikoristustalguid nahkhiirte elupaigas Vääna-Postil (5. mai 2019). Vaata videoklippi siit.

Aktuaalne Kaamera väisas niidurüdi talguid Tahu rannaniidul (8. august 2019). Vaata videoklippi siit.

Ööloomade teema-aastal (2019) on kavas

Öö on pime ning inimsilmale küllaltki värvivaene. Ööloomade teema-aasta on aga vastupidi parajalt kirju ja värvikas. Esiteks on kavas mitme öise eluviisiga loomaliigi elutingimuste parandamiseks läbi viia talguid vabatahtlike abiga: huviorbiidis on peamiselt nahkhiired. Toimus kolm prügikoristustalgut nahkhiirte elupaikades: Ülgasel ja kaks korda Vääna-Postil (kevadel ja suvel). Samuti jätkuvad kõretalgud aastate jooksul kindlaks kujunenud paikades: Kumari laiul, Manilaiul (suvel ja sügisel), Harilaiu poolsaarel, Saastnas ja Vatlas.

Teiseks toimuvad osadel talgutel ööloomade teema-aasta retked, et suurendada vabatahtlike talguliste loodusteadmisi. Näiteks tulevad lepidopteroloogid korraldama ööliblikate püüki ja määramist: Urmas Jürivete Hobulaiul ja Tahu rannaniidul ning Allan Selin Käinas ja Vatlas. Fotod ööliblikate püügist: kliki suurendamiseks.


Öise eluviisiga kärplase – mägra – elust rääkis loodusmees Vahur Sepp Mustallika talgutel. Fotod: Kirke Raidmets (kliki suurendamiseks).

Kolmandaks toimusid mitmed ööloomade teema-aasta retked ka talguväliselt: kevadel kuulasime Tartu lähistel kakulisi ja Tallinna lähedal kõresid. Infot retkede toimumisaegade ja registreerimise kohta postitati jooksvalt siia lehele ning kuulutati Talguteataja meililisti kaudu.

Händkaku poeg. Foto: Ireen Trummer.


Toimunud ööloomade retked


16. aprillil toimus kakuretk algusega Tartust, kus külastati täiskuuvalguses Padakõrve metsi ja Alatskivi mõisaparki. Peibutati nii värb-, händ-, habe- ja laanekakku kui ka kõrvukrätsu, kuid keegi neist ei juhtunud kahjuks olema suhtluskauguses. Kontakti saadi kodukaku emas- ja isaslinnuga, mis pani inimestel silmad erksalt särama. Osales 17 inimest. Retke juhtisid Urmas Abel ja Tarmo Evestus.

18. aprillil toimus kakuretk algusega Tartust, kus suhteliselt soojal õhtul külastati muheda jutu ja naljade saatel Soontaga metsi. Peibutati värb-, händ- ja laanekakku, kuid viimast ei õnnestunud kahjuks kuulda. Värbkaku vilistamist kuuldi umbes 150 m kauguselt ning händkaku kumedat uhhuutamist poole kilomeetri pealt (kõlas sellest hoolimata justkui oleks lind siinsamas). Osales 16 inimest. Retke juhtisid Urmas Abel ja Tarmo Evestus.

8. mai hilisõhtul toimus kõreretk Tallinna ligidal karjääris. Pool tundi pärast päikeseloojangut lõid esimesed kõred laulu lahti ja peagi kostusid kõrinad igast suunast. Hiljutised vihmasajud olid konnade meele nõnda heaks teinud, et isegi aina nullile liginev temperatuur ei vähendanud kuidagi nende lauluhoogu. Osalejad nägid ühtekokku ligi 20 kõret, laulmas oli neid umbes kaks korda rohkem. Retke juhtis Meelis Uustal. Fotode autor on vabatahtlik saeminister Kirke Raidmets (kliki suurendamiseks).


21. mai hilisõhtul
toimusid nahkhiireretked Tallinnas Kadriorus (retkejuht Oliver Kalda), Tartus Emajõe ääres (Rauno Kalda) ja Võrus (Lauri Lutsar). Retkedel tutvustasid Eesti parimad nahkhiire-eksperdid osalejatele Eesti nahkhiiri, keda kuulati ultraheli-detektorite abil ja vaadeldi lendamas. Retkedega tähistati üle-Euroopalist Natura 2000 päeva ja ülemaailmset elurikkuse päeva. Retki rahastatakse LIFE projektist "Tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade parandamine Eestis".
 Tartu retkel osales 23 inimest ning Emajõe kallastel ja sildade all nähti ja kuuldi jõevee kohal lendamas tiigi- ja veelendlast; põhja-nahkhiirt.
 Tallinna retkel osales ca 35 inimest. Liiguti Luige tiigi juurest läbi mäe peal oleva puistu Kirde tiigini. Heast ilmast hoolimata oli nahkhiiri suhteliselt vähe. Teel Kirde tiigini kohati vaid mõnd üksikut põhja-nahkhiirt. Kirde tiigi kohal lendas nahkhiiri rohkem ning kuuldi põhja-nahkhiirt, veelendlast ja pargi-nahkhiirt.

20. juuni õhtul toimus Tartus ja 28. juuni hilisõhtul Keilas retk nimega "Ööviiulid & tondijutud". Eesti käpaliste ehk looduslike orhideede seas leidub kaht liiki käokeeli: kahelehine ja rohekas käokeel. Neist esimesel on intensiivne ja väga hea lõhn, teisel aga nõrgem ja vähem tajutav aroom. Mõlemaid liike on rahvasuus nimetatud ööviiuliks või öökuningannaks, sest lõhn tugevneb hämariku saabudes. Mõlemaid liike tolmeldavad ööliblikad. Tartu retkel oli 18 osalejat ning liiguti läbi Hiinalinna aiamaade rägastiku Raadi looduskaitsealale, kus käidi vaatamas ja nuusutamas rohekaid käokeeli. Keilas oli 22 huvilist ning liiguti läbi Loode-Keila rohealade puisniidule, kus käidi vaatamas ja nuusutamas kahelehiseid käokeeli ja ka harilikke käoraamatuid, mis samuti on meeldiva aroomiga. Mõlemal retkel räägiti teel käpaliste juurde ja tagasi hilisõhtuselt pelutavale ja jaaniööle lähedasele nõiduslikule ajale omaselt rahvapärimusest põlvnevaid tondijutte kodukäijatest ja luupainajatest, vanakurjast ja ristteedest, krattidest ja näkkidest, nõiakunstist ja sõnajalaõie otsingutest. Retke juhtis ELFi talgukorraldaja Kadri Aller. Fotod: kliki suurendamiseks.


17. augusti hilisõhtul
toimusid nahkhiireretked Harjumaal Keila-Joal (retkejuht Oliver Kalda), Viljandis Paala järve ääres (Rauno Kalda) ja Ida-Virumaal Iisakus (Lauri Lutsar). Retkedel tutvustasid Eesti parimad nahkhiire-eksperdid osalejatele Eesti nahkhiiri, keda kuulati ultraheli-detektorite abil ja vaadeldi lendamas. Retkedega tähistati Eesti looduse päeva. Retki rahastatakse LIFE projektist "Tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade parandamine Eestis".
 Keila-Joa retkel osales ca 40, Viljandis 30 ja Iisakus 15 inimest. Keila-Joal ja Viljandis kuuldi põhja-nahkhiirt, pargi-nahkhiirt ja veelendlast ning Keila-Joal lisaks veel suurvidevlast. Iisakus kuuldi põhja-nahkhiirt, suurvidevlast ja tõenäoliselt ka pruun-suurkõrva.