Osmussaare talgud6. - 9. august 2013

Osmussaar – seal on ajalugu. Kolme tuhande aastaga, mil saar on merepinnast üleval pool oma elu elanud, on paljugi juhtunud. Kujunenud on omapärane maastik - pankrand, ulatuslikud klibuvallialad ja kadastikud. Saare kerkimise käigus on vallide vahele jäänud madalaid merest eraldunud veekogusid. Aja jooksul on aga osa järvi mätastunud, roostunud, muutunud soodeks ja niitudeks, rannal seevastu on asemele tekkinud uued veekogud.   

Osmussaarel hakka või geoloogiks – kivimeid on seal eriliselt põnevaid, näiteks mustjad ja nukilised, oranži samblikukihiga kaetud gneissbretšarahnud. Muide, bretšakivim vihjab suurimale Eesti alal toimunud looduskatastroofile - umbes 535 miljoni aasta eest langes siia hiigelmeteoriit, mille plahvatus on võimsuselt võrreldav 10 000 Hiroshima aatomipommi plahvatusega.  

Kui aga liikuda geoloogide ajaskaalast ajaloolase omasse, siis Osmussaar on olnud rannarootslaste asupaik vähemalt pool tuhat aastat. Kuid mitte enam – Teise maailmasõja ajal sunniti elanikud saarelt lahkuma ning mälestused neist on säilinud vaid rootsipärastes kohanimedes. Ka saarel pikalt olnud vene sõjaväebaasist on jäänud omad mälestused, mille loodus on oma rüppe tagasi võtnud.  

Ja jõudes viimaks looduseni. Paekivisele saarele omaselt on siingi loopealsed, mis on tekkinud inimese ja looduse koostöös ning loonud haruldaselt liigirikkad kooslused. Selliseid poollooduslikke kooslusi nimetatakse ka pärandkooslusteks. Nimetusega käib kaasas siiski nukker alatoon - see väärtuslik pärand on jõudnud kaasaega vaid varjuna oma endisest hiilgusest.  

Siinkohal saavadki appi tulla ELFi talgulised, et taastada seda erilist ja õrna kooslust. Seda mitte ainult ajaloolise säilitamise, vaid eelkõige elurikkuse huvides, mis loopealsetele koondunud on. Selleks tuleb puhastada kinnikasvanud alad kadakatest neid langetades ja kokku kandes. Pärast seda saab juba järje üle anda kariloomadele, kes saarel hea isuga loopealseid hooldavad. 

Töö vahele mahub veel palju lihtsat ja suvist - vaba laagrielu ja sillerdavas merevees suplemist, mõnusaid talgukaaslasi, saarel matkamist ning selle avastamist, olgu huvorbiidis geoloogia, ajalugu, bioloogia või hoopis midagi muud. 

Suure talgugrupi jagame sellel aastal kaheks, et ära teha lausa kaks plaanis olevat tööd.

Ühe paiga taastamistöid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Teise talguid kaasrahastab RMK.

Osalemiseks palume registreeruda ning tasuda osalustasu lehe all ääres toodud arveldusarvele!

Registreerumine on lõppenud!

Osmussaare talgud
  • Ööbimine: Telkides, magamiskottides väljas katuse all või külastuskeskuse põrandal.
  • Toitlustus: Kolm korda päevas. Muist toidukordi valmistame ise.
  • Kaasa võtta: Magamiskott, magamismatt, tööks sobivad riided ja kinnised jalanõud, soojad vahetusriided, ujumisriided. Soovi korral telk.
  • Osavõtutasu: Vastavalt Sinu võimalustele 20 või 30 eurot. Uuri lähemalt.
  • Hinna sees: Toitlustamine ja paaditransport.
  • Registreerumine lõpeb: Grupi täitumisel või hiljemalt kaks päeva enne talguid.
  • Kogunemine: Teisipäeva, 6. augusti pealelõunal Dirhami sadamas (üksikasjade täpsustamiseks võtab registreerunutega ühendust talgujuht).
  • Grupi suurus: 20
  • Vaata lisaks: Marre fotosid mullustelt talgutelt.