Kukemarjanõmme talgud Rammul31. juuli - 3. august 2014

Rammu saarega tegid ELFi talgulised esmakordselt tutvust möödunud suvel ja see eriline koht jättis kohe väga tugeva jälje kõigi saarel käinute südamesse. On ju tänapäeva maailma vähe jäänud järgi neid kohti, kus saab olla muust maailmast peaaegu äralõigatuna keset vaikust ja rahu, kuid samas pimeduse saabudes vaadelda taamalt paistvat tuledemerd, mis ei lase tsivilisatsiooni selle murede ja rõõmudega lõplikult unustada. 

Muu maailma eest põgeneda püüdmise paik on Rammu olnud juba ammusest ajast peale. Kuigi päris täpsed andmed inimeste asumisest saarele puuduvad, teab rahvasuu rääkida, et Rootsi kuninga käsul olla 1710. aastal hukatud üks soomerootslane ja ta naine koos pojapojaga põgenenud Pranglile. Ent sealgi ei saanud nad rahu ja kohalik rahvas põletanud nende hurtsiku. Ainukesena pääses pojapoeg, kes läinud asustamata Rammu saarele. Sinna kutsunud ta ka ühe lapsepõlvekaaslase Soomest. Mandrilt leidnud nad kumbki endale naise ja nii saanudki alguse esimesed pered Rammul. 

Kui parimatel päevadel oli saarel kogunisti 22 talu, siis tänasel päeval keegi aastaringselt Rammul ei ela. Lisaks kahele majakale annavad inimeste mõningasest kohalolust märku vaid mõned üksikud suvemajad, vana surnuaed ning vundamendid, millel juba aastakümneid enam ühtegi hoonet ei ole. Samuti satub soojal ajal saarele üksikuid külalisi, kes süstade, paadi või purjekaga Kolga lahte avastama on tulnud. 

Nõukogudeaja suurim pärand saarele on sinna plaanimajanduse käigus istutatud männimets. Iga vähegi teadjam inimene mõistab, et kivisel ja liivasel pinnal korralikku metsa kasvatada on sama tark tegu nagu sõelaga vett tassida. Tegu on aga tehtud ja nüüdseks on suur osa saarest kidura ja oksliku männikuga kaetud ning Rammu omapärane põhjamaine taimestik peab kõigest väest võitlema, et piisavalt elus püsimiseks vajalikku valgust, vett ning toitaineid saada. 

ELFi talguliste peamiseks ülesandeks ongi aidata kaasa sealsete väärtuslike kukemarjanõmmede säilitamisele ning taastamisele. Kukemarjanõmmed on ainult Põhja-Eesti saartel levinud kooslused ning Rammu saarel on need suuresti kinni kasvanud. Taastamiseks tuleb seal laiutav männimets taanduma sundida ning tekitada väärtuslikku vaba maad, kus saaks taastekkida seal varem olnud omanäoline kooslus ja kasvada haruldased taimeliigid.  

Lisaks saagimisele ning okste kokkuvedamisele pakub Rammu oma külalistele mõnusaid matkaradu, suurepärast vaadet ümbritsevale 32 meetri kõrguse majaka otsast ja kõike seda hääd, mida hing ühelt suviselt saarelkäigult ihaldada oskab. 

Rammule tuleb ühes talgulistega ka liblikamees Allan Seli, kelle eestvedamisel on võimalik tundma õppida saarel elavaid liblikaid. Eriliselt teeb selle veel asjaolu, et Rammu on siiamaani selles vallas veel täiesti kaardistamata ala. Seega on kõigil võimalus osaleda omamoodi avastusretkel. 

Talguid kaasrahastab RMK.

Osalemiseks palume registreeruda ning tasuda osalustasu lehe all ääres toodud arveldusarvele!

Registreerumine on lõppenud!

Kukemarjanõmme talgud Rammul

Liblika aasta

  • Ööbimine: Telkides.
  • Toitlustus: Toidu valmistame lõkkel ise kolm korda päevas.
  • Kaasa võtta: Telk, magamiskott ja -matt, sööginõud, tööks sobivad riided ja kinnised jalanõud, soojad vahetusriided, ujumisriided. Soovitatavalt sääsetõrjevahend ja päiksekaitsekreem.
  • Osavõtutasu: Vastavalt Sinu võimalustele 20 või 30 eurot. Uuri lähemalt. 
  • Hinna sees: Toitlustamine, transport saarele.
  • Registreerumine lõpeb: Grupi täitumisel või hiljemalt kaks päeva enne talguid.
  • Kogunemine: Neljapäeva, 31. juuli pealelõunal Kaberneeme sadamas (üksikasjade täpsustamiseks võtab registreerunutega ühendust talgujuht).
  • Grupi suurus: 12
  • Vaata lisaks: Tõnu pilte eelmise aasta talgutest.