Nigula raba tammitamise talgud20. - 23. juuni 2014

Nigula looduskaitseala ja raba on tähtsad nii mitmeski mõttes. Lisaks looduskaitselisele väärtusele on siit pärit tuhandete eestlaste võrkkestale ja ajusagaratesse kinnistunud pildid ja lood mängufilmist „Laanetaguse suvi", samuti on siinsete rabade ja soode vahelt tärganud palju Eesti looduse ja looduskaitse jaoks olulisi mõtteid, aga ka inimesi. Selle varasalve säilitamiseks on talgutööna taas sihikul raba kuivendamiseks rajatud kraavide sulgemine, mis praegu harukordset kooslust kahjustavad.

Nigula looduskaitseala on esimene soode kaitseks loodud kaitseala Eestis. Nigula raba on Lääne-Eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni kolm meetrit kõrgemaks. Raba lääneserva ilmestab pikk rabapoolsaar, kust leiab Eestis vähe säilnud põlismetsa ilmelise ala. Paik on raskesti ligipääsetav ja inimene pole kirve ega saega sinna pikka aega sattunud – nii on siia kujunenud terviklik ja harukordne põlislooduse elupaik kogu Euroopa mõistes.

Rabad on ühed meie ürgsematest eluslooduse kooslustest ja kuuluvad põlislooduse näidisalade hulka. Soode ja rabade väärtust on lisaks nende turbavarule hakatud järjest rohkem mõistma nii värske vee reservuaari kui ka kliimaregulaatorina. Rabad on kohad, kuhu on elupaiga leidnud need liigid, kes hindavad puhast ja rahulikku elukeskkonda. Nii nagu paljud linnainimesed otsivad rabadest hingekosutust, on need paigad aastatuhandeid pakkunud kodurahu erinevatele selgrootutele, lindudele ja loomadele. Puutumatu ja inimestest häirimata paik on olnud rahukohaks poegade kasvatamisel ka paljudele meie suurulukitele. 

Sarnaselt varasemate aastatega on ka tänavuse talgutöö sisu kunagi raba kuivendamiseks rajatud kraavide sulgemine, milleks tuleb lõigata turbapätse ning need tammiks laduda. Tööst vabal ajal on plaan teha tutvust Nigula ja Sookuninga rabadega, jalutada laudrajal, käia linnutornis päikseloojangut püüdmas ning nautida saunaleili. 

Talguliste ergutuseks minnakse Urmas Jürivete juhtimisel ka retkele. Tänavu on erilise fookuse all rabas, põlismetsades ja piirnevatel niitudel elupaiga leidnud liblikad. 

Põhja-Liivi märgalade kompleksi kuuluvad Nigula, Sookuninga ja Ziemelu Purvi (Põhja sood) looduskaitsealad on kõik arvatud ka rahvusvahelise tähtsusega Ramsari märgalade hulka. 

Talguid juhivad Liina Remm ja Eva-Maria Lass

Talguid toetab SA Keskkonna Investeeringute Keskus

Osalemiseks palume registreeruda ning tasuda osalustasu lehe all ääres toodud arveldusarvele!

Registreerumine on lõppenud!

Nigula raba tammitamise talgud

Liblika aasta

  • Ööbimine: Nigula looduskaitseala keskuse majutusruumides. Olemas voodid, tekid-padjad, kaasa linad või magamiskott.
  • Toitlustus: Kolm korda päevas, toidu valmistame ise.
  • Kaasa võtta: Magamiskott või voodiriided, tööks sobivad riided, kummikud, soojad vahetusriided. Kasuks tulevad veekindlad püksid ja joped. 
    NB: Kuna talgujärgsete retkede käigus satutakse ka naaberriiki on oluline kaasa võtta ID kaart
  • Osavõtutasu: Vastavalt Sinu võimalustele 20 või 30 eurot. Uuri lähemalt.
  • Hinna sees: Toit, majutus, saun ja transport kohapeal.
  • Registreerumine lõpeb: Grupi täitumisel või hiljemalt kaks päeva enne talguid.
  • Kogunemine: Reede, 20.juuni õhtul Kilingi-Nõmmes. Esimesed soovijad saavad Tartust kohale ELFi väikebussiga (üksikasjade täpsustamiseks võtab registreerunutega ühendust talgujuht).
  • Grupi suurus: 12
  • Vaata lisaks: 2013 aastal Marion Unduski tehtud Nigula rabaääre talgu pilte näed siit