Sootalgud Lääne-Virumaal VII (täistaimetoiduga)

Vabad kohad!

Registreeru

Soode aasta

Sootalgud Lääne-Virumaal VII (täistaimetoiduga) 28.-31. august 2020

Soo on asendamatu ökosüsteem. Tegemist on ainuvõimaliku elupaigaga turbasammaldele, huulheinale, rabapüüle, jõhvikatele ja paljudele teistele liikidele. Ühtlasi aitavad sood leevendada põuda ja üleujutusi, kuna reguleerivad maastiku veerežiimi. Samuti talletavad ja puhastavad sood suurtes kogustes magevett. Mööda ei saa minna ka pärandkultuurist, kuna paljud endisaegsed taliteed on kulgenud üle rabade ning soosaared on olnud olulisteks pelgupaikadeks.
Vaata lähemalt

Sootalgud Lääne-Virumaal VI

Vabad kohad!

Registreeru

Soode aasta

Sootalgud Lääne-Virumaal VI 24.-27. august 2020

Igaüks, kes on lugenud Tammsaare “Tõde ja Õigust”, teab kui palju vaeva nägid Andres ja Pearu soode kraavitamisega, muutmaks maastiku talumajandusele sobivaks. Kahjuks aga aitavad kuivendatud sood kaasa inimtekkelisele kliima soojenemisele, sest paiskavad õhku kasvuhoonegaase. Sood on aga ka olulised magevee talletajad ja puhastajad, üleujutuste ja põudade leevendajad ning paljude liikide, näiteks turbasammalde, ainuvõimalikud elupaigad.
Vaata lähemalt

Manilaiu kõretalgud II

Manilaiu kõretalgud II 20.-23. august 2020

Võttes arvesse tõsiasja, et kõre on Euroopa kõige väiksem kärnkonn, suudab see tegelane kogu hingest laulu lõõritades uskumatult valju heli tekitada. Kogenematum kõrv võib kõre laulu segi ajada nii mõnegi linnu või putukaga, näiteks öösorri ja roo-ritsiklinnu või kaerasori ja ritsiklastega. Võrreldes varasemate aastakümnetega on kõre laulu nüüdisajal kuulda vaid vähestes paikades. Mis on selle põhjuseks ja kuidas saaksime kõrele talgutega abiks olla?
Vaata lähemalt

Sootalgud Lääne-Virumaal V

Vabad kohad!

Registreeru

Soode aasta

Sootalgud Lääne-Virumaal V 19.-23. august 2020

Oleme harjunud mõtlema, et meie kodumaal on palju soid - tervelt viiendik kogupindalast. Tegelikult on aga pilt seoses varasemate aastakümnete ulatuslike sookuivendustega oluliselt muutunud ning tänapäeval moodustavad Eesti maastikest sood ca 5%. Soode kuivendamine ei tule aga sugugi kasuks globaalse kliimasoojenemise leevendamisel, sest süsinikku seovad ainult kuivendamata sood. Nõndaks on Eestis asutud mõningaid soid taastama. Miks ja kuidas seda tehakse?
Vaata lähemalt

Hobulaiu puisniit

Hobulaiu puisniit 17.-20. august 2020

Kui looduslikke pühapaiku, nagu hiisi, ohvrikive ja pühasid allikaid võib nimetada Maarjamaa vanimateks kaitsealadeks, siis puisniite võib kahtlemata kutsuda kõige põlisemateks parkideks. Kuigi puisniidud tekkisid pigem majanduslikel kui virgestuslikel põhjustel – siin varuti vikatiga heina kariloomadele talvesöödaks – pakuvad sealsed puudegruppidega vahelduvad niidulaigud ehedat silmailu ja õdusat jalutuspaika. Loodustalgud viivad meid Haapsalu lähedasele Hobulaiule, mis on oma nime saanud tänu kunagise piiskopilinnuse hobustele suviseks karjamaaks olemisele.
Vaata lähemalt

Sootalgud Lääne-Virumaal IV

Vabad kohad!

Registreeru

Soode aasta

Sootalgud Lääne-Virumaal IV 14.-17. august 2020

Iga talguline, kes on käinud sootalgutel võib öelda, et turbapätsidest paisude ehitamise puhul on tegemist füüsiliselt kõige nõudlikuma, kuid samas ka kõige lahedama talgutööga. Tööriistu kaasas kandes läbi rabamaastiku tööplatsile sammumine, rabas kaevamine ja veest raskete turbapätside tõstmine võivad küll võhmale võtta, kuid hanereas seistes käest-kätte pätside ulatamine ning üheskoos paisu peal hüppamine selle tihendamiseks arendavad suurepäraselt inimeste koostööoskusi ning loovad tugeva tiimitunde.
Vaata lähemalt

Abruka rüditalgud

Vabad kohad!

Registreeru

Abruka rüditalgud 12.-16. august 2020

Abruka. Saar, mida katavad sõnajalgadesse uppunud lehtmetsad ja pahklike jämedate tüvedega niinepuud. Siinsed paigad on kustumatult eestlaste mällu jätnud kirjanikud Jüri ja Ülo Tuulik ning Albert Uustulnd oma lustakate raamatute ja unustamatute tegelaskujudega. Abruka on kohane paik, kuhu kiirest argipäeva elust vahelduse saamiseks põgeneda ning lasta ajarattal omasoodu kulgeda. Aga mitte ainult. Abruka on ka paik, kus lisaks saareelu nautimisele ulatada abikäsi Eesti loodusele.
Vaata lähemalt

Piirissaare mudakonnatalgud

Piirissaare mudakonnatalgud 11.-14. august 2020

Oma ümara ninamiku, lapselikult suurte silmade ja väikese kehaga on mudakonn meie kodumaistest kahepaiksetest kahtlemata kõige nägusam. Peenramaad on mudakonnale meeldivaks toitumispaigaks, sest siin saab kaitsva hämariku varjus hulganisti mekkida keelt alla viivaid ja krõmpsuvaid sipelgaid, jooksiklasi ja ämblikke. Peipsiäärsete vanausuliste traditsioonilistele kõrgetele sibulapeenardele annaks mudakonn kindlasti hindeks viis Michelini tärni. Muutuvad aga ajad, inimesed ja maakasutusviis, mistõttu pole mudakonna elu sugugi meelakkumine.
Vaata lähemalt

Sootalgud Lääne-Virumaal III

Vabad kohad!

Registreeru

Soode aasta

Sootalgud Lääne-Virumaal III 10.-13. august 2020

Läbi sügiseselt kireva rabamaastiku siuglev kitsas laudtee ja selle kõrval paiknevad sünkjalt mustendavad laukad on eestlastele tuttav vaatepilt, mida on palju kujutatud ka kodumaistel loodusfotodel. Nõndaks võiks arvata, et rabad on midagi, mis on Maarjamaa maastikele väga omane nähtus. Kas meil on aga ka tegelikult sedavõrd palju rabasid, kui teemasse süvenemata võiks arvata?
Vaata lähemalt

Sootalgud Lääne-Virumaal II

Vabad kohad!

Registreeru

Soode aasta

Sootalgud Lääne-Virumaal II 6.-9. august 2020

Soode kuvand põliste eestlaste seas on alati olnud kahetine. Ühelt poolt oli soo pelutav ja läbipääsmatu paik, teisalt jälle olid soosaared turvaline koht, kuhu sõdade ja vaenuvägede eest pakku minna. Sedamööda kuidas rahvastik kasvas, hakati üha rohkem soid kuivendama, et saada juurde heina- ja põllumaad. Kuivendatud sood aga paiskavad atmosfääri kasvuhoonegaase, aidates seeläbi kaasa inimtekkelistele kliimamuutustele.
Vaata lähemalt

Võilaiu rüditalgud II

Võilaiu rüditalgud II 6.-9. august 2020

Niidurüdi pikk nokk on justkui loodud selleks, et madalamurustel rannakarjamaadel lompidest ja mudalaikudest kõhutäiteks selgrootuid välja noppida. Kuna varasemate aastakümnetega võrreldes karjatatakse rannikualadel vähem loomi, kes rannaalad lagedana hoiaksid, on niidurüdile sobilike elupaikade pindala suuresti kahanenud ning ka pesitsevate paaride arv jahmatavalt kokku kuivanud. Arvukuse tõusmiseks oleks eelkõige tarvis tegeleda rüdile meelepäraste pesitsusalade taastamisega.
Vaata lähemalt

Tutkatalgud Matsalus

Vabad kohad!

Registreeru

Tutkatalgud Matsalus 5.-9. august 2020

Matsalu rahvuspark on tuttav ja tuntud ning sugugi mitte ainult linnuhuviliste seas. Siinsed avarad ranna- ja luhaniidud, põlised puisniidud ja tuule käes voogavad roostikumassiivid pakuvad tõelist silmailu ja vaheldusrikkust. Matsalu on oluliseks läbirände paigaks ning asendamatuks pesitsusalaks paljudele linnuliikidele. Üks märkimisväärne kaitsealune lind, kes Matsalus pesitseb ning kelle arvukus Eestis on langemas, on tutkas. Märkimisväärne seetõttu, et isaslinnud ajavad pesitsusajal pea ümber kohevile edeva sulgkrae, millega üritatakse emastele jätta endast muljet kui piirkonna parimast peigmehekandidaadist.
Vaata lähemalt

Sootalgud Lääne-Virumaal

Vabad kohad!

Registreeru

Soode aasta

Sootalgud Lääne-Virumaal 1.-5. august 2020

Loodussõpradele ei ole tarvis soid propageerida, sest nad teavad niigi, et sood on lahedad paigad räätsamatkal ning marjul käimiseks. Oluline on aga rõhutada, et sool kui ökosüsteemil on keskkonnas palju tähtsaid rolle. Esiteks talletub soodesse suurtes kogustes magevett ja teiseks elavad siin paljud liigid, kes teistsugustes ökosüsteemides elada ei saa. Sugugi vähem tähtis pole aga soode võime ümbritsevas maastikus põuda ja üleujutusi pehmendada.
Vaata lähemalt

Vereva lemmaltsa tõrje Karulas II

Vabad kohad!

Registreeru

Vereva lemmaltsa tõrje Karulas II 31. juuli - 2. august 2020

Verev lemmalts ei ole Eestis pärismaine taimeliik, vaid on sattunud meie loodusesse aedadest, kus teda on kasvatatud kaunite õite tõttu. Lemmalts levib kiiresti ning moodustab tihedaid kolooniaid, kus taimed võivad kasvada lausa 3 meetri kõrguseks. Seetõttu on too võõrliik ohuks meie kohalikele taimekooslustele. Kiire leviku tagab eelkõige paiskviljade olemasolu. Nimelt lõheneb küps kupar plaksuga lahti ning paiskab tuhandeid seemneid kuni 7 (!) meetri kaugusele.
Vaata lähemalt

Manilaiu kõretalgud

Manilaiu kõretalgud 30. juuli - 2. august 2020

Kõre, meie rannikualade ja väikesaarte rannaniitude kunagine nii tavaline asukas on nüüdisajal jäänud üpriski haruldaseks. Kui kunagi võisid kevadised kõrekoorid olla lausa kõrvulukustavad, siis nüüd on järgi vaid mõned üksikud isoleeritud asurkonnad. Heal lapsel on mitu nime ja nii on ka kõre tuntud veel juttselg-kärnkonnana ning Kihnus ja Manilaiul ka ronija konnana. Viimase nime on Euroopa väikseim kärnkonn välja teeninud oma iseäraliku liikumisviisi poolest: hüppamise asemel liigub ta mööda maapinda nagu hiir. Valju laulu tõttu nimetavad britid teda natterjack toad ehk maakeeli lobiseja või vatraja kärnkonn.
Vaata lähemalt

Kesselaiu loopealsed

Kesselaiu loopealsed 27.-30. juuli 2020

Kesselaid on Eesti üks vanimaid, kõrgemaid ja ühtlasi ka kaunemaid laide. Kuigi ilu on teatavasti vaataja silmades, siis kahtlemata ei jäta kedagi külmaks maalilised vaated majesteetlikule pankrannikule, eriti juhul, kui saarele lähenetakse paadiga õhtupäikese kuldsete kiirte säras. Küll aga on paljude väikesaarte ajaloole sarnaselt ka Kesselaid jäänud pärast maailmasõdu inimasustuseta ning maastikud hoolduseta. Seetõttu on siinsed loopealsed ehk õhukese paepealse mullaga liigirikkad rohumaad, mis on tekkinud ja püsinud käsikäes loomade karjatamisega, mattunud kadakavõsa alla.
Vaata lähemalt

Harivesilikutalgud Haanjas II

Harivesilikutalgud Haanjas II 26.-29. juuli 2020

Peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis elutsevate harivesilike sigimisperiood algab aprillis, mil isasloomadele tekib seljale kõrge hambuline hari - sellest on too II kaitsekategooriasse kuuluv liik ka oma nime saanud. Kuigi uhket harja kannab pulmaajal ka laiema levikuga liik tähnikvesilik, on harivesilik viimasest siiski suurem, tumedam ja krobelisema nahaga ning seetõttu kergesti eristatav. Talveune veedavad vesilikud näriliste urgudes, kännualustes, keldrites, puuriitades ja mujal, ning pulmi peavad väikestes tiikides.
Vaata lähemalt

Harivesilikutalgud Haanjas

Harivesilikutalgud Haanjas 23.-26. juuli 2020

Harivesilik on põnev kahepaikne, kes meenutab välimuselt sisalikku. Eestis on ta levinud peamiselt Võru-, Valga- ja Põlvamaal, kuid üksikuid leiukohti on teada ka mujalt. Seda, kuidas käis harivesiliku käsi siinmail varasematel aegadel, ei ole täpselt teada, sest andmed leviku ja arvukuse kohta on üsnagi juhuslikud ning kohati ka ebatäpsed: nimelt kiputi harivesilikke tihtipeale segi ajama märksa tavalisemate tähnikvesilikega. Siiski võib oletada, et kuna varemalt oli paljude talude juures väike veesilm, näiteks linaleoauk, ei tulnud harivesilikel minevikus sigimiseks sündsatest tiikidest puudust.
Vaata lähemalt

Kõretalgud Saastnas

Kõretalgud Saastnas 20.-23. juuli 2020

Saastna nime kannavad küla ja poolsaar Matsalu rahvuspargis. Lisaks lambakarjadele ja šaakalite öisele ebamaiselt kõlavale ulgumisele võib siin kohata ka meie rannaniitude põlisasukat: juttselg-kärnkonna ehk kõret. Nagu nimigi ütleb, on kõrel selja peal silmapaistev helekollane triip, mis teeb tema eristamise teistest kodumaistest kahepaiksetest võrdlemisi lihtsaks. Kõre käsi pole aga viimastel aastakümnetel sugugi hästi läinud. Mis võiks olla selle põhjuseks?
Vaata lähemalt

Võilaiu rüditalgud

Võilaiu rüditalgud 16.-19. juuli 2020

Niidurüdi on pika noka ja tagasihoidliku kollase-pruuni-valge sulestikuga pesitseja Eesti rannaniitudel. Malbele välimuse sarnanselt on tagasihoidlik ka selle linnuliigi Läänemere-äärne arvukus. Tõtt-öelda on meie rannaniitudel pesitsevate niidurüdide arv 1960. aastaga võrreldes kahanenud 1500 paarilt umbes 200 paarini. Kuigi siinse asurkonna vähenemine on viimase kümnendi jooksul peatunud, on tarvis tegutseda selle nimel, et niidurüdi Eestisse püsima jääks. Mida saame talguliste abiga ära teha, et rannaniitudel oleks pesades rohkesti nisuvärvi udusuliseid rüditibusid, kes jõuaksid ka täiskasvanuikka?
Vaata lähemalt

ELFi Suvekooli järeltalgud Palupõhjas

ELFi Suvekooli järeltalgud Palupõhjas 13.-15. juuli 2020

Puisniidud on Eesti ühed ürgseimad maastikud, mis hakkasid kujunema umbes 8000 aastat tagasi, kui maa oli jää alt vabanenud. Esialgu tekkisid puisniidud hõredamatesse metsaosadesse, mida iidsed ulukid – piisonid, ürgveised ehk tarvad ja ulukhobused – olid avaramaks söönud. Hiljem, umbes 2000 aastat tagasi, võeti aga kasutusele vikat ning hakati kariloomadele talvesööta varuma. Kuna vikat lihtsustas inimeste tööd, saadi senisest arvukamalt kariloomi pidada ning nõndaks oli tarvis ka rohkem heinamaid, mis tagas puisniitude pindala kiire kasvu.
Vaata lähemalt

Kurdlehise kibuvitsa tõrje Luidja rannas Hiiumaal

Kurdlehise kibuvitsa tõrje Luidja rannas Hiiumaal 10.-12. juuli 2020

Eesti leidub üle 10 kibuvitsa perekonda kuuluva liigi, mis näivad harilikule silmale üpriski sarnased. Seetõttu ei ole ka vanarahvas liike eristanud ning on neid kõiki kutsunud ühtmoodi kibuvitsaks ehk valuvitsaks, sest kibu tähendab murdes valu. Kibuvitsade õied pakuvad silmailu ning viljad kasulikku C-vitamiini. Tavaliste kodumaiste liikide kõrval, nagu näiteks mets-kibuvits ja kutsik-kibuvits, leidub aga ka metsistunud kultuurliike, kellest üks on asunud ohustama meie rannikukooslusi. Selleks taimeks on kurdlehine kibuvits.
Vaata lähemalt

ELFi talgute VII Suvekool

Soode aasta

ELFi talgute VII Suvekool 9.-12. juuli 2020

Luha taga luisatakse vikatit
Puude ladvus kaigub luiskamise kaja
Kes sääl luiskab on see hiiglane või päkapikk
Kes sääl luiskab üle hommikuse aja


H. Runnel Vaata lähemalt

Kanada kuldvitsa tõrje Raadil II

Kanada kuldvitsa tõrje Raadil II 5. juuli 2020

Kohati tühermaa-ilmeline Raadi looduskaitseala peidab endas palju köitvat ja esmapilgul varjujäävat. Esimesena torkavad silma muldvallid, mis on mälestus Nõukogude armeest, kes kasutas ala Raadi militaarlennivälja teenindusalana. Vallidevahelistel lagedamatel aladel võib aga kohata mitmeid käpalisi ja teisi kaitsealuseid taimi. Ja kirsiks tordil – milline põnev talgutöö – võõrtaimeliikide tõrje keeva veega pritsides.

Vaata lähemalt

Kanada kuldvitsa tõrje Raadil

Kanada kuldvitsa tõrje Raadil 4. juuli 2020

Raadi looduskaitseala on põnev piirkond Tartu serval, mis on loodud pärisaruniitude ja soovikuniitude hoidmiseks ning taastamiseks. Varemalt olid siin ümberkaudsete talude heina- ja karjamaad, kuid sovjetiajal kasutati ala Nõukogude armeed poolt Raadi militaarlennuvälja teenindusalana. Sestap on piirkond tänapäeval oma ilmelt üsna tühermaaline, sest sõjaväest jäi maha palju jääkreostust, muldvalle, punkreid ja okastraati.

Vaata lähemalt

Nahkhiirte varjekastide ehitamise talgu Soomaal

Nahkhiirte varjekastide ehitamise talgu Soomaal 3.-5. juuli 2020

Kas nahkhiired on hiired? Kas nahkhiired on vampiirid? Kui palju on Eestis nahkhiireliike? Millised neist võiksid varjekaste kasutada? Nendele ja paljudele teistele aasta loomaks kuulutatud nahkhiirte kohta käivatele küsimustele on võimalik vastust saada Soomaa talgutel, kus ehitatakse varjekaste. Siinne ürgne ja meeliköitev loodus on sellise meisterdamise jaoks just õige paik!
Vaata lähemalt

Kanada kuldvitsa tõrje Anne looduskaitsealal II

Kanada kuldvitsa tõrje Anne looduskaitsealal II 2. juuli õhtu 2020

Endisaegsest laiaulatuslikust Emajõe lammisoost on siin-seal järgi jäänud mõned lapikesed, nagu näiteks Anne looduskaitseala Tartu linna piirides. Siinseid niiskuslembeseid kõrgrohustuid ja neil kasvavaid kaitsealuseid taimeliike ohustavad kraavitamine ja kuivendamine, kuid viimasel ajal on hakanud alale tungima ka üks invansiivne võõrtaimeliik: nimelt kanada kuldvits.

Vaata lähemalt

Kanada kuldvitsa tõrje Anne looduskaitsealal

Kanada kuldvitsa tõrje Anne looduskaitsealal 1. juuli õhtu 2020

Tahaksid talgutel looduse heaks käed külge lüüa, kuid kiire elutempo kõrvalt pole mitmepäevasteks talguteks aega? Meil on sinu jaoks suurepärane lahendus. Õhtul pärast päevatööd saab minna mõneks tunniks appi Anne looduskaitsealale Tartus, kus kaitsealuste taimede kaitseks eemaldatakse alla tasapisi vallutama hakkavat võõrliiki kanada kuldvitsa.

Vaata lähemalt

Vereva lemmaltsa tõrje talgud Karulas

Soode aasta

Vereva lemmaltsa tõrje talgud Karulas 29. juuni - 3. juuli 2020

Verev lemmalts on võõrtaimeliik, kes on asunud siinses looduses hoogsasti levima. Kõrge kasvu ja kaunite roosakaslillade õite tõttu on ta olnud hinnatud ilutaim aianduses ning sealtkaudu ongi too liik Eestisse sattunud. Kiire leviku – taim võib viljuda mitu korda suve jooksul – ning tihedate kolooniate moodustumise tõttu on lemmalts ohustamas meie kohalikke taimekooslused. Eriti hästi levib liik hõredates metsades, raiesmikel ja niisketel lamminiitudel. Õnneks on võimalik verevat lemmaltsa väljanoppimise teel edukalt tõrjuda.
Vaata lähemalt

Karula mudakonnatalgud II

Karula mudakonnatalgud II 26.-28. juuni 2020

Mudakonn on elevust ja põnevust tekitav kahepaikne. Esiteks võivad tema kullesed kasvada konnade mõistes hiigelsuureks, lausa 15 cm pikkuseks. Teiseks on ta öise loomana väga salapärase eluviisiga: päeval kaevub pinnasesse ja öösel ilmub välja oma salajaseid konnaasju ajama. Häältki teeb ta vaid peidetult ehk täpsemalt veekogu põhjas olles, kust konnadele omase krooksumise asemel kostab meieni hoopis koputustena kõlavaid helisid.
Vaata lähemalt

Karula mudakonnatalgud (täistaimetoiduga)

Karula mudakonnatalgud (täistaimetoiduga) 19.-21. juuni 2020

Kevadel võib mõnest väikesest Peipsiääre või Kagu-Eesti tiigist kosta salapäraseid koputusi. Niimoodi häälitseb tiigipõhjas mudakonn. Suuresilmne ja väikese ümara kehaga, veidi küüslaugu järgi lõhnav ja omamoodi püstiste pupillidega – tegemist on tõelise printsiga konnanahas. Selle armsa väljanägemisega kahepaikse arvukus Eestis on kahanemas peamiselt sobilike elupaikade kadumise tõttu.
Vaata lähemalt