Mudakonn

Mudakonn (Pelobates fuscus) kuulub Eestis II kaitsekategooriasse ning tegemist on väheneva arvukusega liigiga. Langus on tingitud peamiselt sellest, et sigimisveekogud on kinni kasvamas, kaladega asutatud, reostatud või kuivendatud. Olulist rolli mängivad ka muutused traditsioonilises maakasutuses: mosaiiksed ja mitmekesised maastikud asenduvad ulatuslike monokultuuripõldudega, kus kasutatakse põllundumajanduskemikaale ja -mürke. Lisaks võsastuvad avamaastikud, pakkudes sellega elupaika röövloomadele (näiteks rebane, kährik, nastik) ning suurendades seeläbi kisklussurvet mudakonnale. Liik eelistab elupaigana avatud alasid, kus on liivane pinnas: sobilikud on näiteks nõmmed ja hõredad männikud, luited ja liivikud, pargid ja aiad, poollooduslikud kooslused ja kultuurmaastikud.

2019. aasta sügisel Lohusuu talgutel kohatud mudakonn. Foto: Kirke Raidmets.

Mudakonn on väikest kasvu ja ümara kehaehitusega. Teistest kodumaistest kahepaiksetest eristab teda see, et tema pupillid ei paikne mitte horisontaalselt, vaid hoopis vertikaalselt ehk püstiselt. Öise eluviisiga mudakonn kaevub päevasel ajal tagakeha ees pinnasesse, näiteks liiva sisse. Seejuures on tal abiks tagajäsemetel paiknevad pöiaköbrukesed. Täiskasvanud mudakonnad on ca 8 cm pikkused, kusjuures emased on isastest suuremad. Seevastu kullesed omandavad lausa tohutud mõõtmed — 13-15 cm! Värvuselt on mudakonnad väga mitmekesised: võib kohata valkjat, halli, helepruuni või kollakat ülapoolt; seljal olevad pruunid tähnid võivad moodustada laike, triipe, marmorja mustri või hoopiski puududa. Mis aga kõige põnevam — mudakonnadel võib küljes olla küüslaugulõhn.

Eestis teada olevad mudakonna sigimisveekogud 2007.-2014. a. seisuga (MTÜ Põhjakonn seireandmed). Allikas: mudakonna kaitse tegevuskava.

Mudakonnade sigimisperiood vältab aprilli lõpust mai keskpaigani ning sel ajal istuvad isakonnad veekogu põhjas ning teevad koputuselaadseid helisid. Kuna mudakonnad on kullesestaadiumis tavatult kaua, 2-5 kuud, siis võivad leviala põhjaosas, näiteks Rootsis, kullesed ka talvituda ning moonduda alles järgmisel aastal.

Rohkem infot mudakonna kohta leiad Keskkonnaameti infovoldikust ja

Talgutöö ja talgukalender

ELFi talguliste poolt mudakonna heaks tehtavad tööd on väga mitmekesised. Näiteks on raiutud mudakonna sigitiikide kallastelt võsa, et muuta maastikku avaramaks. Samuti on sigitiikide kinnikasvamise vältimiseks neid puhastatud hundinuiadest ja pilliroost. Lisaks on Lohusuus tegeletud liivikuala laiendamisega, eemaldades selleks maapinnalt rohukamarat.

Seni toimunud talgud:
2020
11.-13. septembril Lohusuus.
28. augustil Karulas (eratalgu ettevõttele).
11.-14. augustil Piirissaarel.
26.-28. juunil Karulas.
19.-21. juunil Karulas.
2019
14.-16. juunil Lohusuus (Konnad Teelt luulevõistluse võitjatele).
2018
7.-9. septembril Lohusuus.
2015
19.-21. juunil Lohusuus.

Senine kasu

ELFi Konnad Teelt projekti eestvedaja Kristiina Kübarsepp, kes on seni olnud kõikidel Lohusuu talgutel talgujuhiks, andis 2020. aastal teada, et Lohusuus talguplatsil on mudakonni kuulda, s.t. et taastatud elupaik on kaitstava liigi poolt omaks võetud. Kuna Karulas ja Piirissaarel alustas ELF mudakonna heaks tööd alles 2020. aastal, mistõttu on nende paikadega seoses veel vara tulemustest rääkida.

ELF on seni jõudnud mudakonna heaks veel vähe tegutseda. Eestis on aga mitmete erinevate projektide raames konnaekspertide eestvedamisel mudakonna sigitiike taastatud ja rajatud. Allolevalt jooniselt on näha, milline on olnud nende tööde edukus.
2001.-2013. aastal rajatud veekogude asustamine mudakonnade poolt. "n" tähistab rajatud veekogude arvu ja sulgudes on toodud asustatud veekogude arv. Andmed pärinevad mudakonna kaitse tegevuskavast.

Galerii