Varjatud eluviisiga lendorav on Eestis väljasuremise piiril, mistõttu on vähestel olnud õnne seda imetajat oma silmadega näha. Öise eluviisiga loom on väikeste mõõtmetega, liigub peaaegu hääletult ning varjub päevasel ajal puuõõntesse. Peamiselt Alutaguse metsadesse koondunud populatsioone ohustavad elupaikade isoleeritus ja kadumine, kisklus, pesapuude raie ja häirimine. Kuidas saaksime talgulistega lendoravat aidata?

Randa ja luidetele on inimtegevuse tulemina kogunenud igat sorti merelt uhutud manti, mis on ohuks luidetel pesitsevatele ja toituvatele lindudele-loomadele. Kurva olukorra parandamiseks saab iga huviline talgute käigus käed külge panna. Kalavõrgud, plast, klaas ja muu inimtekkeline mereand tuleb mitme kilomeetri pikkusel rannalõigul – Audru jõe suudmest Valgerannas kuni Audru poldri lõpuni – kokku koguda ja liigiti kaaluda ning sortida. Talgulised on lisaks vahetu keskkonna korrastamisele abiks ka Tartu Ülikooli merebioloogidele, kes töö käigus kogutud prügi baasilt tuleviku tarbeks tarvilisi andmeid vormivad. Ja seda ikka selleks, et prügiks muutunud kraami vähem merre satuks.

Tule appi ELFi vapiloomale lendoravale! Varjatud eluviisiga ja haruldane lendorav on üks ütlemata põnev ja armas loom, kes tegutseb valdavalt videvikus ja öösel. Tema hääletud hüpped puult puule ulatuvad sageli 20–50 meetrini ning liuglemise suunda saab ta muuta sabaga tüürides. Maandumisel toimivad lennusekurrud langevarjuna, mis aitab hoogu pidurdada. Lendorava arvukuse langemise pidurdamiseks on tarvis kaitsta tema elupaiku.

Lõputute soode, otsatute märgade metsade ja looklevate jõgede maa Alam-Pedja looduskaitseala koondab oma rüppe nii Peipsi- kui Võrtsjärve kalade kudealad ning siinsed luhad pakuvad pesitsuspaiku paljudele linnuliikidele. Kevad on siinkandis kõige tormilisem periood ning just sobiv aeg talguliste kokkukutsumiseks, et Alam-Pedja luhtadel aidata säilitada nende looduslikku mitmekesisust.