Selliseid kadakametsasid, nagu Kesselaiul ei kohta just väga tihti. Kui tavapäraselt võib kadakat pidada põõsaks, siis siinsed hiiud annavad küll päris puu mõõdu välja ja laiutavad laiul nii, et teistel elusolenditel kipub ruumi aasta-aastalt üha vähemaks jääma.
Elu on Kesselaiul aga väga omanäoline ja mitmekesine. On ju just siit leitud tervelt ligi 400 soontaimeliiki, millest 27 kuuluvad kaitse alla. Eriti tähelepanuväärsed on laiul kasvavad 17 liiki käpalisi ehk orhideesid. Laiu põhjaosas kasvab ka haruldane ussikuuseks nimetatav kuuse vorm. Koha peal ringi matkates võib aga leida nii maitsvaid maasikaid, mida põske pista kui ka kauneid liblikaid, keda fotosilmaga taga ajada.
Lisaks on Eesti vanimal ja kõrgeimal laiul uudistamiseks pakkuda imeilus pankrannik. Kesselaiu pank ja selle lähikonna huvitava geoloogilise ehitusega maa-ala võeti umbes 60 hektari ulatuses looduskaitse alla juba 1938. aastal ja seda võib julgelt pidada piirkonna üheks suurimaks vaatamisväärsuseks. Kesse pank kõrgub tavatult ühtlase püstloodis seinana, milles on teatud nurga alt vaadates näha omapärane inimese näo bareljeef, mida kutsutakse Kesselaiu valvuriks. Kas valvur kohal on, seda võib igaüks ise oma silmaga kaema minna.
Tublid saareelanikud koostöös ELFi talgulistega on Kesselaidu lämmatava kadakamassi vastu juba mitu head aastat usinalt võidelnud ja nüüdseks on appi tõtanud ka saarele toodud lambad, kes inimjõuga puhastatud alad oma hoolika näksimisega kenad ja puhtad hoiavad. Seda hirmu, et sellega nüüd 1,7 km² suurusel laiul töö otsa lõpeb, tundma ei pea. Tegevust jätkub nii suurele kui ka väiksele talgulisele. Meri, rand, ning kaunid päikeseloojangud tagavad aga selle, et päevatööst väsinud keha ja vaimu on vabadel hetkedel võimalik igati mitmekülgselt kosutada.
Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.