Pärnu maakonnas Koonga vallas Kurese maastikukaitsealal asuv Kurese küla on kindlasti paik kuhu inimjalg tihti ei astu. Viimased püsiasukad lahkusid siit üle 35 aasta tagasi. Kui soovid tsivilisatsioonist mõneks päevaks eemale, siis on paremat paika raske leida.
Eraldatuse ja alaliste elanike puudumise tõttu on kohta kutsutud ka jumalast hüljatud paigaks. Tegelikult pole see paik kohe kindlasti looja poolt maha jäätud, sest jumalikku ilu ja võimast loodust jätkub kuhjaga. Osana Lääne-Eesti rannikutasandikust on siinne pinnavorm suhteliselt madal ja tasane, ent sellegipoolest väga huvitav. Tähelepanelikul vaatlemisel on märgata vanasid järverandu, mis tänapäeval avalduvad astangute ja kruusavallidena. Kiviaedade võrgustik ja kadakad tekitavad mulje, et viibitakse mõnel Läänemere saarel. Tegelikult aga asendab merekohinat tuule poolt tekitatud metsasahin.
Lisaks mitmekesisele loodusele pakub huvi paiga kultuurajalooline taust. Nimelt ulatub küla asulalugu pronksiaja algusesse. Oskajad silmad märkavad inimpõlvede pärandit. Väärtuslikud leiud on käivitanud põhjalikumate uuringute kavandamise.
Talgutega läheme appi kohalikule entusiastlikule loodustalunikule, kelle veised teevad tänuväärt tööd siinsete loopealsete hooldamisel. Taastame ühisel jõul järjekordse tüki väärtuslikku kooslust ning anname teatepulga loomadele edasi.
Meie peatuspaik on Kurese küla naabruses. Seekord on talguliste käsutuses ehe rehielamu, niiet lühikese suveöö võib veeta vastavalt soovile, kas katuse all või telgis.
Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus