Suvelõpp on käes ja enne sügistorme on paslik kopsud taas Osmussaare karget tuult täis tõmmata, et kontorirutiin kergem taluda oleks. Jätkuvalt mere kujundada olev klibuste randadega Osmussaar asub Eesti looderannikul. Ta on parajalt väike saarele paari tunniga ringi peale tegemiseks ja parajalt suur meeltele ikka millegi uue avastamiseks. Siit leiab huvitavat nii taime- kui kivimisõber, ajaloo- kui linnuhuviline. Ja mis võiks olla parem viis aktiivseks puhkuseks kui üks väike talgureis saarele mere süles, eemal argisekeldustest?
Lisaks värvikale ajaloole, mille militaarseid jälgi veel praegugi inimtühjal saarel kohtab, on Osmussaar rikas haruldaste ja teaduslikult väärtuslike geoloogiliste objektide ning taimekoosluste poolest. Saarel on kaitse all erinevaid soontaimeliike, samblaid, seeni ja tervelt 14 erinevat liiki käpalisi ehk orhideesid.
3000 aasta eest tormakalt merest välja tunginud Osmussaar on geoloogilises mõttes väga eriline paik. Mere ja tuulte mõjul jätkuvalt kuju muutva saare põhjaosas asenduvad kliburannad kuni 8m kõrguse pankrannaga. Kivide maailmale lisavad põnevust mustad ja nukilised gneissbretšarahnud, mis viitavad Eesti alal toimunud looduskatastroofile. Nimelt langes siiakanti ca 535 miljoni aasta
eest hiigelmeteoriit, mille plahvatuse võimsus on võrreldav 10 000 Hiroshima aatomipommiga.
Paekivisele saarele omaselt on siingi loopealsed, mis on tekkinud inimese ja looduse koostoimes ning loonud haruldaselt liigirikkad pärandkooslused. Loopealsed püsivad üksnes siis, kui neil loomi
karjatatakse. Juba kasutusest väljalangenud loopealset peab aga enne uuesti kasutusele võtmist kadakatest ja lehtpuuvõsast puhastama. Just kadakate langetamine ja kokku kandmine saab olema põhiliseks tööks sellelgi korral.
Töö vahele mahub veel palju lihtsat ja suvist – vaba laagrielu ja sillerdavas merevees suplemist, mõnusaid talgukaaslasi, saarel matkamist ning avastusretki geoloogia, ajaloo või bioloogia vallas või miks mitte hoopis iseendasse.
Talguid kaasrahastab RMK.