Saarnaki laid on ammu tuntud meelisklemiskoht niidu- ja merelindudele, haruldastele käpalistele, matkasellidele ja looduskaitsjatele. Selle inimasustuseta jäänud saare rüpes käiakse meelt ja maailma parandamas ka talvel. Talgusihtkohana on väike ja omanäoline laid samuti tuntud ja ikka selleks, et hoida kunagi inimkätega kujunenud maastikupilt siinsete suliste ja õieliste põlisasukate vääriline.
Saarnaki laiu mosaiiksest maastikust leiab kadastikke,
loopealseid, aga ka jäänukeid endisaegsetest laialehistest pärna- ja
tammesaludest. Aastaringsete püsielanike lahkumise järel kolme kümnendi eest on
maastik võtnud metsikuma ilme ja nii nagu kõikjal rannikualadel, on
inimtekkelised niidud ja heinamaad hakkanud täis kasvama. Sellega koos
taanduvad ka liigid, kellele on inimeste kõrval saar olnud kodupaigaks. Et
liikidele harjumuspärane keskkond sootuks ei kaoks, on ELFi ja teiste
vabatahtlike abiga neid alasid püütud hoida ja neile tasapisi endisaegset
avaramat ilmet tagasi anda.
Nii on ka suviste talgute sisu taaskord männi, kadaka ja lehtpuuvõsa tõrjumine. Töö peamine eesmärk on parandada eluolu sellistel haruldastel põhjamaa orhideedel nagu kärbesõis, kare jürilill, kaljukress ja hall käpp. Viimane on tänavu kuulutatud ühtlasi ka aasta orhideeks!
Tänuks töö eest on laiul pakkuda väärt puhkust väärt kohas. Küll need juba teavad, kes kord käinud on.
Talgujuht on Hannes Unt.