Puisniidud on Eestimaa maastikus jäänud üliharuldasteks, kuid eestlaste seljaajus õilmitsevad nad endiselt kui kaunimad ja ürgseimad maastikud. Miks muidu filmitakse kõik filmikaadrid, reklaamid, muusikavideod, mille puhul tahetakse rõhuda ürgsele, looduslähedusele ja vana-aja Eestile omasele, just neil vähestel järelejäänud puisniitudel.
Puisniidu hooldamine on suur töö. Kunagi tasus see end ära väärtusliku heinasaagi, marjade ja aoga – asjadega, mida me neil päevil enam ülearu hinnaliseks ei pea. Kahjuks pole puisniidud õppinud andma naftat, bitkoine ega värskeid uudiseid ja kõlguvad seetõttu ajalooprügikasti serval.
Loodusesõbrale on aga neil vähestel järelejäänutel väga palju anda. Puisniitudel on erakordne taimerikkus – siin kasvavad koos nii niitude kui metsade taimed. Mitmelt Eesti puisniidult on leitud neid lausa üle 70 eri liigi ühelt ruutmeetrilt. Taimed meelitavad omakorda ligi liblikaid ja muud väiksemõõdulist elu. Puisniidud on ka vägev maiuspala maastikunautlejale – valgus- ja värviküllasem kui mets, salapärasem kui lage väli ja loomulikum kui hoolitsetud park.
Need abstraktsed annid on loodusõbra elurõõmu allikad ning seetõttu on nad ka tihtilugu nõus nende säilimise nimel pingutama. Nedrema – Eesti suurim hooldatud puisniit – on talgulistele juba vana tuttav ja ka ELFi vikatid on siin välkunud ja saavad ka edaspidi välkuma. Selle aastane esimene käik puisniidule on aga nii varajane, et vikatid jätame sootuks maha ja teeme koos niitmisaja ettevalmistusi – korjame puisniidule langenud oksi ja tõstame puude alla maapõuest päid välja pistvaid kive. Kõik selleks, et puisniit saaks olla selline, nagu ta juba tuhatkond aastat olnud on.
Talgujuhid on Epp Adler ja Siim Angerpikk. Talgulisi juhatab liblikate põnevasse maailma Allan Selin. Kohapealse korralduse eest hoolitseb Pärnumaa Loodusmälestiste SA.
Talguid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.