Määramisabi

Rohukonn

• Erinevalt rabakonnast on rohukonnal tömp või ümar ninamik
• Erinevalt rabakonnast on rohukonna kõht marmorja mustriga
• Elutseb väga erinevates elupaikades (aiad, niidud, metsad)
• Eesti päriskonnalistest kõige varasem sigija
• III kaitsekategooria liik

Rabakonn

• Sigimisperioodil varieerub isasloomade värv pruunist siniseni – pakkudes Eesti looduses ebaharilikku vaatepilti
• Erinevalt rohukonnast, on rabakonnal terav ninamik
• Erinevalt rohukonnast, on rabakonnal tavaliselt valge kõht
• Elutseb niisketes elupaikades
• III kaitsekategooria liik

Kärnkonn

• Enamasti pruunika värvusega
• Väga krobelise nahaga
• Oranži silma vikerkestaga
• Kõhupool tavaliselt valkjas, tumedama marmorja mustriga
• Ohu korral eritab piimjat nõret
• Maismaalise eluviisiga, vees viibib kudemisperioodil
• III kaitsekategooria liik

Tähnikvesilik

• Helepruuni seljaga, kus on tihti näha väikeseid tumedaid täppe
• Kollase või oranži kõhuga, millel on tumedad laigud
• Külgedelt valkjaskollane
• Tavaliselt on saba alaserv oranž ning selle kohal asetseb sinakas triip
• Sileda nahaga
• Sigimisperioodil on isasloomade kehal ja sabal katkematu servaga hari
• Elutseb varjulistes ja niisketes paikades
• III kaitsekategooria liik

Harivesilik

• Enamasti tumedavärvilised, eriti maismaaperioodil
• Selg on ühtlaselt hallikas
• Üldjuhul tähnikvesilikust tumedama oranži kõhuga, millel on suured mustad laigud
• Värvus ei muutu külgedel heledamaks, kuid võib näha rohkelt valgeid täpikesi
• Krobelise nahaga
• Pulmarüüs on isastel harivesilikel seljal ja sabal hari, mis katkeb sabatüviku juures
• Samuti on sigimisperioodil isaste saba mõlemal küljel sinakas triip
• Erinevalt tähnikvesilikust eelistab harivesilik sigimiseks jahedaveelisi suuremaid ja sügavamaid veekogusid
• Elutseb metsades, parkides ja kaldavööndis
• II kaitsekategooria liik

Tiigikonn

Kirjeldus:

• Roheka või pruunika värvusega
• Isased sigimisajal laimirohelised või kollased
• Selja külgmised kurrud katkevad järsult keha tagaosas ja nihkuvad keskosale
• Tume oimulaik enamasti puudub
• Silmad asetsevad pealael teineteise lähedal
• Valkjate kõlapõitega
• Isasloomad tekitavad kõrisevat heli
• Väikese kehaga ja lühikeste jalgadega
• Toiduotsingul võib liikuda veekogudest eemale
• III kaitsekategooria liik

Häälitsus (määramata roheline konn)

Salvestanud Veljo Runnel

Veekonn

• Tiigi- ja järvekonna ristumisel tekkinud hübriid
• Roheka-pruunika värvusega
• Silmad asetsevad pealael teineteise lähedal
• Helehallide kõlapõitega
• Võib matkida vanemliigi häält, kellega koos elab
• Keskmise suurusega
• Eelistab suuremaid ja toitainerikkamaid veekogusid kui tiigikonn
• III kaitsekategooria liik

Häälitsus (määramata roheline konn)

Salvestanud Veljo Runnel

Järvekonn

• Tavaliselt tumedama, oliivikarva värvusega
• Selja külgmised kurrud katkevad järsult keha tagaosas ja nihkuvad keskosale
• Tume oimulaik enamasti puudub
• Silmad asetsevad pealael teineteise lähedal
• Tumehallide kõlapõitega
• Isasloomad krooksuvad või loksuvad metalselt
• Suurem tiigikonnast ja veekonnast ning pikkade jalgadega
• Väga seotud veekogudega, maismaal liigub vaid mõne meetri
• III kaitsekategooria liik

Mudakonn

• Väga varieeruva värvusega (hall, pruun, kollakas, valkjas, oranžikad täpid külgedel)
• Silmad on suured ja vertikaalsete pupillidega (erinevus teistest Eesti kahepaiksetest!)
• Silmade vahel pealael on märgatav kumerus
• Ümara kehaga
• Sileda nahaga, seljal nahast lisavolt (justkui nahk oleks liiga suur)
• Võib olla küüslaugulõhnaline
• Ainus Eesti kahepaikne, kelle isased laulavad vee all
• Elab liivase pinnasega avatud aladel (iseloomulik kartuli- ja köögiviljapõldudele)
• II kaitsekategooria

Kõre

• Rohekal, pruunikal seljal on tavaliselt kollane pikitriip
• Isasloomade kurgualune on sinakas või lillakaspunane
• Krobelise nahaga
• taga- ja esijäsemed ühepikkused ja suhteliselt lühikesed
• Põgeneb hiire moodi joostes
• Hädaohu korral eritab piimjat mürgist nõret
• Isasloomade laul meenutab väikest mootorit
• Asustab madala taimestikuga rannaniite ja liivakarjääre
• Kohastunud kõrgete temperatuuridega, kuid ei liigu raskestiläbitavatel aladel
• I kaitsekategooria liik

Rohe-kärnkonn

• Helehallil taustal on kontrastsed rohekad laigud
• Hallikasvalge kõhuga
• Erinevalt kõrest puudub seljal kollane pikitriip
• Jässaka kehaehitusega
• Köbrulise nahaga
• Tagajäsemed esijäsemetest märgatavalt pikemad
• Hädaohu korral eritab teravalõhnalist mürgist nõret
• Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ning kuivusele
• I kaitsekategooria liik ja Eesti kõige ohustatum kahepaikne