Mis on ELFi talgud (ehk loodustalgud ehk talgureisid)?

Loodustalgud on kogu maailmas üha suuremat populaarsust võitev viis puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamiseks. Eestimaa Looduse Fondi (ELF) talgureis kestab tavaliselt 3-5, vahel kuni 10 päeva. Talguil teeme looduskaitselisi töid, tutvume ümbruskonnaga ning käime matkarajal või kuulame kohaliku looduse tundja pajatusi. Talgu juurde käivad ka: kanuumatk, linnuvaatlus, lõkkeõhtud laulu ja kitarrimänguga, saunast jõkke kargamine, päikseloojang mererannas.

Kus ja kuna talgud toimuvad?

Talgud toimuvad erinevatel looduskaitsealadel ja rahvusparkides. Talguhooaeg kestab kevadest sügiseni, nii kuidas ilma ja päevavalgust jagub. Kõige tihedam on juuli ja augusti kalender. Talgute toimumisest saab teada Talguteataja kaudu.

Kas on vaja head füüsilist vormi? Kas naised ja lapsed võivad ka tulla?

Talgutöö ei ole tingimata suurt jõudu või spetsiifilisi oskusi eeldav. Igaühele leiame sobiva töölõigu. Seega on teretulnud nii mehed kui naised, noored kui vanad. Alla 18-aastaseid ootame koos täisealisega. Tööpäev kestab tavaliselt ca 6 tundi, niiet piisavalt jääb aega ka puhkuseks ning ühisteks ettevõtmisteks.

Miks ma pean talgutele tulemise eest maksma?

Juba ammust ajast on tallu appi tulnud talguliste kõhutäie eest hoolitsenud perenaine ning tööjärje ja -riistade eest peremees. Looduse heaks töötades on lugu pisut teine. Lõviosa talgukuludest (tööriistad, transport, korraldus, kütus, majutus, saun, esmaabi jne) kaetakse toetajate ja fondide abiga, talgulise osavõtutasu aitab katta (osaliselt) tema toidukulu.

Milliseid töid ja miks loodustalgutel tehakse?

Tööde eesmärgiks on erinevate koosluste ja elupaikade taastamine ja hooldamine. Vahel ka külastamiseks sobivate alade ligipääsude avamine ning puhkerajatiste hooldamine ja rajamine. Kõige sagedasemad tööd on võsa lõikamine ja koondamine, heinategu, õpperadade ja karjaaedade ehitus ning elupaikade (nt kõretiikide) hooldus.

Mis on pärandkooslused?

Vaata õppevideot siit.

Milised on ELFi talgutel osalemise tingimused?

Enne talgutele registreerumist palume tutvuda ELFi talgutel osalemise tingimustega. ELF lähtub talgulisi kaasates vabatahtliku tegevuse heast tavast.

Loodusreisid ja firmatalgud

Lisaks tavapärastele kõigile avatud loodustalgutele pakub ELF võimalust tellida talgureise ka oma ettevõttele või sõpruskonnale. Seda eeldusel, et tellija katab ka talgute ja korraldamisega seotud kulud.
Näiteks on looduskaitsesse panustanud ja meie talgutel käinud Swedbank, TNT Eesti, Microsoft Estonia, Eesti Meestelaulu Selts jt.

Uuri võimalusi meie talgukorraldajalt.

Swedbank'i töötajad talgutel Soomaa rahvuspargis. August 2010

Pärandkooslustest

Teeme tutvust

Pärandkooslused – puisniidud, rannakarjamaad, luhaniidud ja loopealsed on puutumatute metsade ja soode kõrval ühed Eestimaa väärtuslikumad maismaakooslused. Neil asub suur osa ohustatud liikide elupaiku ning nad pakuvad silmailu ka liike mittetundvale loodusesõbrale. Nendega on seotud oluline osa rahvapärimusest ja uskumustest. Kurval moel on muutused põllumajanduses ja suhtumises loodusesse viimase poolesaja aasta jooksul selliseid alasid tugevasti räsinud.

Järelejäänud pärandkoosluste säilitamine ja hävinenud alade mõõdukal hulgal taastamine on olnud taasiseseisvunud Eesti looduskaitse üks suuremaid väljakutseid. Vastutusrikkaks teeb selle töö ka asjaolu, et peame sellisel moel hoidma mitte üksnes Eesti, vaid kogu Euroopa ja maailma pärandit.

Parim viis nende põnevate kooslustega tutvust teha on neid külastada. Seda saab teha nii korraldatud talgutel, matkadel, ekskursioonidel osaledes, kui ka neid omal käel üles otsides. Kuid kindlasti on huvitav nende kohta ka pisut lugeda. Siia lehele on 2011 kevadel koondatud valik materjalidest, mis võivad pärandkooslustega tutvuse sobitamisel kasulikuks osutuda.

Trükitud materjalid

Loodusesõber, kes hindab hetki hea raamatu seltsis võiks pärandkooslustega tutvuse sobitamiseks ülesse otsida 2004. aastal Pärandkoosluste Kaitse Ühingu poolt välja antud „Pärandkooslused“ õpik-käsiraamatu. Tegemist on kindlasti parima eestikeelse ülevaatega antud teemal. Kitsamalt mõnele kindlale tüübile või küsimusele keskenduvaid trükimaterjale on ilmunud päris palju. Olgu siin näiteks kas või ELFi 1996. aatal üllitatud „Eesti ranna- ja luhaniidud. Estonian Coastal And Floodplain Meadows“ või Alex Lotmani „Rannaniidud“ samast aastast.

Kiikame internetti

Internetis on asjalikku teavet pärandkoosluste teemal küll ja veel ning kindlasti ei ole järgnev loetelu kuidagi moodi lõplik. Oleme püüdnud siia koondada silmajäänud linke, mis aitavad teha selle ammendamatult huvitava teemaderingiga esmast tutvust läbi erinevate vaatenurkade.

Vaieldamatult parim koht ülevaatliku pildi saamiseks nii pärandkooslustest üldiselt, kui kindlatest tüüpidest on Pärandkoosluste Kaitse Ühingu koduleht. Lisaks on erinevaid tüüpe põhjalikult kirjeldatud Eesti Instituudi veebientsüklopeedias ning Keskkonnaameti kodulehel.

Eesti Rohelise Liikumise väljaanne Alex Lotmani „Rannaniidud“ on tervenisti internetis kättesaadav ning annab rannaniitude kohta hea ülevaate. Lisaks tasub lugeda ka kõrest, kui rannaniitude ühest vapiloomast Riinu Rannapi artiklist Eesti Looduses.

Puisniitudest ja -karjamaadest on põhjaliku interneti õppematerjali valmistanud Suuremõisa Tehnikum. Veidi filosoofiliselt räägib puisniitudest Hendrik Relve ajakirjas Loodusesõber.

Luhaniitudest võib lugeda Sooma luhtade näitel Eesti Looduse artiklist Meelis Suurkase sulest.

Kes aga eelistab lugemisele liikuvat pilti, see peaks üle vaatama videokokkuvõtte ELFi pärandkoosluste teemaliselt loodusõhtult 2009 ning klipid puisniitudest ja rannaniitudest Eesti looduskaitse 100. aastale pühendatud sarjast „Hoia, mida armastad!“.

Head uudistamist!

Eestimaa Looduse Fond

2011. aasta kevadel.