Talgud must-toonekure heaks toimuvad 2015. aastast alates MTÜ Kotkaklubi ja SA Eestimaa Looduse Fondi koostöös. Must-toonekure välitunnuste, toitumise, pesitsemise, arvukuse ja leviku kohta saab täpsemalt lugeda MTÜ Kotkaklubi kodulehelt. Soovitame vaadata ka Rein Maran'i filmi "Toonela lind. Must-toonekurg."
Müstilise ja sünge ilmega must-toonekurg on inimpelglik lind ja hoiab asulatest eemale: metsasügavused on tema meelispesitsuspaigad. Erinevalt tänapäeval nii tavalisest valge-toonekurest, kes jõudis Eestisse alles 19. sajandi keskpaiku, on must-toonekurg meie looduse põlisasukas.
Jäädvustus rajakaameralt: must-toonekurg 2019. aastal Järvakandi lähistel jõelõigul, mida talgulised 2018. aasta sügisel puhastasid. Foto: Renno Nellis.Kuigi mustakure arvukus on siinmail alati olnud väike, on ta nüüdseks jäänud suisa haruldaseks. Põhjuseid on erinevaid, kuid põhirolli mängivad kindlasti suurte metsamassiivide raie ning toitumiseks sobilike ojade seisukorra halvenemine. Raiutud metsi me talgutööga tagasi tuua ei saa, küll aga võime hõlbustada must-toonekure ligipääsu toitumispaikadesse. Eestis on teada mitu metsaoja, kus salapärane Toonela lind endale toitu otsimas käib. Nende veekogude kallastelt võsa harvendades tagame must-toonekurele parema ligipääsu ning võimaluse röövloomade liginedes kiirelt põgeneda. Toidupuudus on üks peamisi põhjuseid, mis must-toonekurel ei õnnestu oma poegi üles kasvatada.
GPS-saatjaga must-toonekurgede (ja teiste lindude) rändeteekonda Eestist lõunasse saab jälgida siit.
Jäädvustused rajakaameralt: Luusika must-toonekurepaaril oli 2020. aasta kevadel neli poega. Foto: Urmas Sellis.Must-toonekure talgutel puhastatakse selle liigi toitumisojasid ja -ojade kaldaid risust ja võsast. Talgutöö käigus saab mootorsaagide või oksakääridega eemaldada vette langenud puid või kallastelt võsa; tõmmata jalga kahlajapüksid ning jões jalutades veest ronte välja visata; oksarisu laiali tassida ja metsa alla ära hajutada; lammutada labidatega ja kätejõul laiali veevoolu ja kalade liikumist (must-toonekure toit!) takistavaid kopratammisid. Töid tehakse enamasti sügisesel ajal, kui must-toonekurg on lõunamaale lennanud. Nii ei sega me selle linnu elutegevust. Enamik talguid on olnud avatud kõikidele huvilistele ja välja reklaamitud meie kodulehel. Mõned talgud on toimunud kinnistele gruppidele.
2016. aastal oli ELFi talgute teema-aastaks must-toonekurg ning korraldati must-toonekure retki.
Näide kolme Karula talgu vältel puhastatud ojalõikude pikkusest. Kaart: Urmas Sellis.MTÜ Kotkaklubi seireandmetel on GPS-saatjaga varustatud must-toonekured käinud toitumas just nendele ojalõikudel, mida talgulised on aidanud puhastada. See on esmane talgutöö efektiivsuse näitaja. Tänu talgulistele on nüüd nii mõnelgi must-toonekurel või kurepaaril paremad toitumistingimused ning loodetavasti kajastub see järgnevatel aastatel ka arvukuse tõusus või vähemasti hoiab ära edasise arvukuse languse.
Näide ojalõigust Piirsalus enne ja pärast talgutööd (2018). Foto: Epp Adler.Näide ojalõigust Luusikal enne ja pärast talgutööd (2020). Foto: Epp Adler.Osooni võttetiim käis 2018. aasta novembris Alopi oja kuretalguid jäädvustamas.
Must-toonekure talgutel aitavad teoks saada SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Honeyguide Wildlife Holidays ja eraisikutest annetajad ja annetuskaartide ostjad.
.JPG)
.jpg)
.jpg)
.JPG)
