Rammu saar asub Eesti põhjarannikul Kolga lahes ning on kõigest ühe ruutkilomeetri suurune. Ajalooliselt on saar olnud puudeta ja lage, kuid 1980. aastatel asuti siia istutama männikultuuri. Rammu pinnas palgipuud ei kasvata ning seetõttu on siinsed männid jändrikud ja okslikud. Kahjuks on tihe männik hakanud saare haruldast taimestikku välja suretama ning Rammu on muutumas liigivaeseks männisaareks. Tihedad võrad ei lase maapinnani piisavalt valgust ning mahavarisevad okkad hapestavad pinnast. Rammule on iseloomulik sügavroheliste laiuvate mätastega maapinda kattev kukemarjavaip. Kuigi harilik kukemari (Empetrum nigrum subsp. nigrum) on Eestis tavaline ja kõikjal levinud taim, kasvavad tema puhmad lausalise vaibana vaid üksikutes paikades. Lisaks Rammu saarele võib välja tuua veel näiteks Koipsi ja Aksi saari ning Keibu rannikuala. Veelgi enam, Rammul kasvab läbisegi hariliku kukemarjaga Eestis haruldast alamliiki põhja-kukemarja (Empetrum nigrum subsp. hermaphroditum), mida meie mail kohtabki vaid mõnel üksikul Põhja-Eesti väikesaarel (näiteks Mohnil). Rammu kukemarjanõmme koosluse ja põhja-kukemarja kasvukoha säilitamise nimel on talgukorras asutud siinset männikultuuri eemaldama.
Rammu saarel on minevikus asunud küla ligi 20 maja ja 100 elanikuga. Külast on säilinud vaid mõned vundamendid, keldrid ja kiviaiad ning veidi eemal asuv surnuaed. Kahe ilmasõja vahel oli Rammul ka oma algkool. Elanikud sunniti lahkuma Nõukogude perioodil, mil saar läks sõjaväe käsutusse. Siia rajati kaks tuletorni ning 1980. aastatel asuti Rammut metsastama.
Rammu saare kohta saab põhjalikumalt lugeda Saarehullu päevaraamatust