Läänemere piirkonnas eelistab niidurüdi niiskeid ja madalamuruseid rannarohumaid. Kuna niidurüdi kurna ohustavad mitmed röövloomad, rajavad nad pesad enamasti varjatud paikadesse kõrgematel niiduseljandikel, rohutuka sees või mätastel. Toiduks tarvitab niidurüdi peamiselt putukaid ja nende vastseid, surudes madalas vees noka mudasse, kus ta leiab saagi kompimismeele abil.
Pesitsusalade ehk sobilike rannaniitude kadumist või nende seisundi halvenemist peetakse peamiseks niidurüdi Läänemere asurkonna kahanemise põhjuseks. Näiteks võib kuivendatud niitudel kahaneda mullaselgrootute biomass ja kaduda niidurüdi jaoks olulised lombid. Teisalt loovad kinnikasvavad rannaniidud varitsuspaiku erinevatele röövloomadele, kes sooviks meelsasti niidurüdi mune ja tibusid nahka pista. Ohuks on näiteks rebane, kährikkoer ja mink; lindudest hallvares, ronk, kalakajakas ja loorkullid. Seetõttu aitab talguliste abiga rannaniitudelt kadakate eemaldamine luua niidurüdile ohutumaid pesitsustingimusi.
Niidurüdi talgutel taastatakse rannaniite peamiselt kadakate eemaldamise teel. Tegutsetakse oksakääride, võsalõikurite ja mootorsaagidega. Mahavõetud kadakad kogutakse suurtesse oksahunnikutesse ning sobivate ilmaolude korral põletatakse.
2013. aastal oli ELFi talgutel niidurüdi teema-aasta ning korraldati rüdiretki. Lisaks talgutel osalemisele on rüditalgute toimumist võimalik toetada annetuskaarte soetades.Niidurüdi arvukus on Eestis endiselt vähenemas, mistõttu on hädavajalik jätkata niidurüdile sobilike rannaniitude taastamisega. Talguid on teostatud ja teostatakse jätkuvalt mitmel niidurüdi võtmealal: Abrukal, Kõinastul, Käinas, Tahu ja Põgari-Sassi rannaniitudel ning Võilaiul.
Niidurüdi elupaik (rannaniit) Abruka saarel enne ja pärast kadakate eemaldamist. Foto: Epp Adler.Niidurüdide rõngastamine ornitoloogide poolt on andnud selle liigi kohta palju uut infot. Näiteks märgati 2015. aasta kevadel Kanaaridel La Palma saarel isast niidurüdi, kes rõngastati 2011. aastal Kõinastu leedel (loe lähemalt Antti Rönkä blogist). Varemalt oli Eesti niidurüdide kaugeim teadaolev paik rännuteel olnud Lääne-Prantsusmaal. Lisaks on rõngastamine täiendanud teadmisi selle liigi eluea ja suremuse kohta ning aidanud välja selgitada, et seni pea vankumatult paigatruuks peetud lind võib elupaiga kinnikasvamise korral siiski enda jaoks uusi alasid asustada. Niisiis, mida rohkem on talgutööga taastatud rannaniite, seda rohkem on paiku, kuhu niidurüdil on sobilik (tagasi) pesitsema tulla.
Kauge rännumees ja tema elupaik 2015. aastal Kõinastu leel. Ülemisel pildil on isane lind tagumine ning ränduri ees on tema kaasa. Fotod: Hannes Pehlak.
