Puisniitude aasta 2023

Tänu sajandeid loodusega ühte elanud esivanematele oleme päranduseks saanud poollooduslikud ehk pärandkooslused: puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi- aru- ja soostunud niidud, puiskarjamaad ja nõmmed. Tegemist on loodusliku elustikuga kooslustega, mida on kestvalt niidetud või karjatatud.

Puisniidud on looduslikud heinamaad, kus kasvavad hajusalt puud ja põõsad. Taolise kauni maastiku säilimiseks on tarvis iga-aastane niitmine ja niite koristamine, samuti puude ja põõsaste kujundamine. Minevikus sai talurahvas puisniidult heina, lehisvihtu, hagu, puitu, pähkleid, marju, seeni ja ravimtaimi. Nüüdisajal on meil hooldatavaid puisniite jäänud järgi alla 1000 ha, mis on 20. sajandi alguse 850 000 ha võrreldes häbiväärselt väike number. Puisniitudele on saatuslikuks saanud võsastumine, mis on omakorda olnud tingitud maaomandi muutusest (kolhooside-sovhooside rajamine nõukaajal) ning käsitsi niitmise asendumisest masinatega. Viimased viisid heina kogumise puisniitudelt kultuurrohumaadele.

Arvatakse, et puisniidud tekkisid Eesti alal koos esimeste inimasulatega, kujunedes metsast, mida pikkamööda harvendati ja karjatama asuti. Vikati kasutuselevõtt umbes 2000 aastat tagasi tõi kaasa revolutsiooni: talvise sööda varumine muutus kergemaks ning seeläbi suurenes niidetavate metsaheinamaade pindala märkimisväärselt. Eesti kõige tuntumal puisniidul Laelatul on osa alasid olnud tõenäoliselt kasutuses juba 1000 aastat.

Puisniitu iseloomustab liigirikkus, niidu- ja metsakoosluse taimede koos kasvamine, mis on tingitud valgus- ja niiskustingimuste mitmekesisusest. Liigilist rikkust suurendab omakorda niitmine keset suve, sest kõikide taimede ühekõrguselt maha lõikamine loob kõrgema- ja madalamakasvulistele, laiemate ja kitsamate lehtedega taimedele ühtlasemad konkurentsitingimused. Koos heinaga viiakse puisniidult ära liigne osa toitainetest, suurendades seeläbi liigirikkust veelgi. Laelatu puisniidu üheltainsalt ruutmeetrilt on kokku loetud 76 liiki õistaimi. Maailmas on väga vähe taimekooslusi, mis suudavad sellise liigitihedusega võistelda.

Eelmiste teema-aastate peategelased olid mudakonn (2022), metsis (2021), sood (2020), ööloomad (2019), kimalased (2018), metsaelu (2017), must-toonekurg (2016), vooluveed (2015), liblikad (2014), niidurüdi (2013), kõre (2012) ja loopealsed (2011).