Must-toonekurg on salapärane ja inimpelglik lind, kes erinevalt ta tuntud valgest vennast on Eestimaad asustanud juba ammustest aegadest. Viimastel aastakümnetel on ta jäänud nii haruldaseks, et iga edukas pesitsemine on omaette sündmus.
Tema arvukuse languse peamisteks põhjusteks peetakse pesapaigaks sobivate metsade kadumist ning toitumisalade degradeerumist. Viimane omakorda viib selleni, et osad must-toonekured, kellel on küll õnne pesitseda vana metsa segamatus paigas, ei suuda oma poegi suureks kasvatada just toidupuuduse tõttu.
Loe pikemalt must-toonekurest siit.
Must-toonekure lemmiktoiduks on kala. Selleks, et nii vanadel kurgedel, kui ka poegadel kõht kenasti täis oleks, peab olema piisavalt kalarikkaid ja madalaid jõgesid ning ojasid, kus kurg toitu püüda saaks.Foto: Arne AderTänavune talguaasta on pühendatud must-toonekurele. See suursugune ja väärikas lind on Eesti aladel elanud tuhandeid aastaid. Tänasel päeval ei lähe tal paraku kuigi hästi. Paljud must-toonekurele sobilikud pesitsuspaigad on intensiivse metsaraie tagajärjel hävinud ja ka linnule sobilikke toitumiskohti jääb aasta-aastalt üha vähemaks.
Vanu metsasid me talgutega tagasi tuua ei saa. Küll aga rääkida nende säilitamise olulisusest ja tutvustada seal leiduvat liigirikkust. Õnneks saame aga üheskoos anda oma panuse, et must-toonekurele sobilikud jõed ja ojad kinni ei kasvaks ja lindudel jaguks seal piisavalt toidupoolist ning ruumi turvaliselt oma keha kinnitada.
2016. aasta jooksul pöörame erinevatel viisidel tähelepanu must-toonekurele ja tema jaoks sobilikele elupaikadele. Lisaks tavapärasele looduses viibimisele tutvustame teema-aastat ka erinevatel noortemessidel ja vabaõhuüritustel.Kimalase aasta teevad võimalikuks SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja mitmed eraannetajad.
Eelmiste teema-aastate peategelased olid vooluveed (2015), liblikad (2014), niidurüdi (2013), kõre (2012) ja loopealsed (2011).
