Tehtavad tööd

Metsisest

Metsis on sedasorti uhke lind, kelle nägemine jääb kauaks meelde. Eesti metsades ei liigu just palju selliseid koguka kere ja kauni sulestikuga hiiglasi, kes äkilise rabistava lendutõusuga võivad lapse nutma ehmatada või metsateel vastu jalutades unustamatu mälupildi joonistavad.

Loe edasi

Verev lemmalts

Vereva lemmmaltsa (Impatiens glandulifera) ohjamiskava kohaselt on tegu kõrgekasvulise üheaastase rohttaimega, mille juured on lühikesed, pindmised ja haprad. Eestis on tegemist invasiivse võõrtaimeliigiga. Taime varred on harunenud, suured õied moodustavad kobarataolisi õisikuid ning kroonlehtede värvus varieerub valgest kuni roosade-lillade toonideni.

Loe edasi

Mudakonn

Mudakonn (Pelobates fuscus) kuulub Eestis II kaitsekategooriasse ning tegemist on väheneva arvukusega liigiga. Langus on tingitud peamiselt sellest, et sigimisveekogud on kinni kasvamas, kaladega asutatud, reostatud või kuivendatud. 

Loe edasi

Rammu kukemarjanõmm

Rammu saar asub Eesti põhjarannikul Kolga lahes ning on kõigest ühe ruutkilomeetri suurune. Ajalooliselt on saar olnud puudeta ja lage, kuid 1980. aastatel asuti siia istutama männikultuuri. Rammu pinnas palgipuud ei kasvata ning seetõttu on siinsed männid jändrikud ja okslikud.

Loe edasi

Harivesilik

Harivesilik ehk põhja-harivesilik (Triturus cristatus) on kahepaikne, kes kuulub vesiliku perekonda ja salamanderlaste sugukonda. Varem hajusalt kogu Mandri-Eestis paiknenud liik on tänapäeval levinud peamiselt Kagu-Eestis ja Lääne-Virumaal.

Loe edasi

Niidurüdi

Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) kohta saab lähemalt lugeda riiklikust niidurüdi kaitse tegevuskavast ning Andres Kuresoo Eesti Looduses ilmunud artiklist. Nendest kahest infoallikast võib lühidalt välja tuua järgmist. Niidurüdi kuulub kurvitsaliste perekonda ning on soorüdi alamliik. Eestisse saabub see I kaitsekategooria liik kevadel ehk alates aprillist ja juuli lõpuks on juba lahkutud.

Loe edasi

Kõre

Kõre (Epidalea calamita; varemalt Bufo calamita), Euroopa endeemne ning üks väiksemaid kärnkonnaliike, on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse. Kõrele sobilikud elupaigad on avatud maastikud, näiteks luitealad, liivikud ning madalmurused ranna- ja looniidud. 

Loe edasi

Must toonekurg

Talgud must-toonekure heaks toimuvad 2015. aastast alates MTÜ Kotkaklubi ja SA Eestimaa Looduse Fondi koostöös. Must-toonekure välitunnuste, toitumise, pesitsemise, arvukuse ja leviku kohta saab täpsemalt lugeda MTÜ Kotkaklubi kodulehelt.

Loe edasi

Pärandniidud

Loe edasi

Tulevased talgud

2024

28.-30.

Juuni

Võrumaa

Vereva lemmmaltsa tõrjetalgud Karulas

Karula rahvuspargis laiuvad maalilised "mäekesed", omanäolised pärandkultuurimaastikud ja tohutud metsamassiivid. Mandrijää taandumisel tekkis siia hulgaliselt väikseid järvekesi, neid on lausa nii palju, et võib öelda, et iga künka taga asub järveke. Siinset rahvast peetakse eriti lahkeks ja sõbralikuks – soovi korral võib iga kell mõne künka taha peitu minna ning kurja tuju sinna maha jätta. Paraku on Karula idülli ja loodusväärtust asunud häirima üks pahalane – invasiivne võõrliik verev lemmmalts, mille väljakitkumisel talguliste abikäed marjaks ära kuluvad.
  • Kohad täis
verev lemmmalts, võõrliikide tõrje

2024

05.-07.

Juuli

Valgamaa

Vereva lemmmaltsa tõrjetalgud Otepää looduspargis

Verev lemmmalts on invasiivne võõrliik, mis on Eestisse sattunud pika ringiga kaugelt Himaalajast. Siinses kliimas tunneb ta end suurepäraselt ja seetõttu kipub meie kodumaiseid taimi "välja sööma". Tegemist on üsna kauni taimega – tema suured õisikud, mille värvus varieerub valgest tumelillani ongi peamine kurjajuur, miks verev lemmmalts üldse Euroopasse kurja tegema sattus. Tänaseks on vereva lemmmaltsa aias kasvatamine keelatud, kuid sellele vaatamata jätkub tõrjetöid veel pikaks ajaks.
  • Kohad täis
verev lemmmalts, võõrliikide tõrje

2024

11.-14.

Juuli

Tartumaa

ELFi talgute XI Suvekool Palupõhjas (täistaimetoiduga)

Unustame mõneks ajaks muruniiduki põrina ning haarame hoopis sportlikuma ja keskkonnasõbralikuma tööriista, vikati, järele! Esmasel kokkupuutel võib vikat veidi hirmutav tunduda, kuid oskuslike õpetajate käe all saab vikatiga niitmise kunst üsna kiiresti käppa ja harjutamisruumi on Suvekoolis terve Palupõhja puisniidu jagu. Kui lihased hoogsast vikatitreeningust kangeks jääma kipuvad, saab neid kerge vaevaga kas töötubades, head muusikat kuulates või õhtul saunas mõnusasti lõdvestada. Palupõhja puisniidu suveidüll ootab nii värskeid talgurebaseid kui staažikaid talguhunte järjekordsele suve vingeimale trennipeole!
  • 26 €
  • 50 inimest grupis
  • Ööbimine telgis
  • Erinevad tööd, koormus valitav
puisniit, poollooduslik kooslus

2024

31.-04.

Juuli-August

Läänemaa

Hobulaiu puisniidutalgud

Väinameres Vormsi ja Rohuküla vahel asub toreda pikerguse kujuga Hobulaid, mida võib täie õigusega meie oma paradiisisaareks nimetada. Keskajal karjatatud siin Haapsalu piiskopilinnuse hobuseid, millest ka saar on oma nime saanud. Hobulaiu roheluse keskel kipuvad kõik mure- ja argimõtted täielikult ununema ning maailm saab isegi lühiajalise saarelviibimise järel hoopis uued ja heledamad toonid. Kuigi saar on imepisike, jagub siia kuhjaga hingematvaid loodusvaateid ja üllatuslikke pärandkultuuriobjekte.
  • Kohad täis
puisniit, poollooduslik kooslus
Kõik talgud