Tehtavad tööd

Metsisest

Metsis on sedasorti uhke lind, kelle nägemine jääb kauaks meelde. Eesti metsades ei liigu just palju selliseid koguka kere ja kauni sulestikuga hiiglasi, kes äkilise rabistava lendutõusuga võivad lapse nutma ehmatada või metsateel vastu jalutades unustamatu mälupildi joonistavad.

Loe edasi

Verev lemmalts

Vereva lemmmaltsa (Impatiens glandulifera) ohjamiskava kohaselt on tegu kõrgekasvulise üheaastase rohttaimega, mille juured on lühikesed, pindmised ja haprad. Eestis on tegemist invasiivse võõrtaimeliigiga. Taime varred on harunenud, suured õied moodustavad kobarataolisi õisikuid ning kroonlehtede värvus varieerub valgest kuni roosade-lillade toonideni.

Loe edasi

Mudakonn

Mudakonn (Pelobates fuscus) kuulub Eestis II kaitsekategooriasse ning tegemist on väheneva arvukusega liigiga. Langus on tingitud peamiselt sellest, et sigimisveekogud on kinni kasvamas, kaladega asutatud, reostatud või kuivendatud. 

Loe edasi

Rammu kukemarjanõmm

Rammu saar asub Eesti põhjarannikul Kolga lahes ning on kõigest ühe ruutkilomeetri suurune. Ajalooliselt on saar olnud puudeta ja lage, kuid 1980. aastatel asuti siia istutama männikultuuri. Rammu pinnas palgipuud ei kasvata ning seetõttu on siinsed männid jändrikud ja okslikud.

Loe edasi

Harivesilik

Harivesilik ehk põhja-harivesilik (Triturus cristatus) on kahepaikne, kes kuulub vesiliku perekonda ja salamanderlaste sugukonda. Varem hajusalt kogu Mandri-Eestis paiknenud liik on tänapäeval levinud peamiselt Kagu-Eestis ja Lääne-Virumaal.

Loe edasi

Niidurüdi

Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) kohta saab lähemalt lugeda riiklikust niidurüdi kaitse tegevuskavast ning Andres Kuresoo Eesti Looduses ilmunud artiklist. Nendest kahest infoallikast võib lühidalt välja tuua järgmist. Niidurüdi kuulub kurvitsaliste perekonda ning on soorüdi alamliik. Eestisse saabub see I kaitsekategooria liik kevadel ehk alates aprillist ja juuli lõpuks on juba lahkutud.

Loe edasi

Kõre

Kõre (Epidalea calamita; varemalt Bufo calamita), Euroopa endeemne ning üks väiksemaid kärnkonnaliike, on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse. Kõrele sobilikud elupaigad on avatud maastikud, näiteks luitealad, liivikud ning madalmurused ranna- ja looniidud. 

Loe edasi

Must toonekurg

Talgud must-toonekure heaks toimuvad 2015. aastast alates MTÜ Kotkaklubi ja SA Eestimaa Looduse Fondi koostöös. Must-toonekure välitunnuste, toitumise, pesitsemise, arvukuse ja leviku kohta saab täpsemalt lugeda MTÜ Kotkaklubi kodulehelt.

Loe edasi

Pärandniidud

Loe edasi

Tulevased talgud

2025

05.-07.

September

Pärnumaa

Lavassaare sootalgud I

Lavassaare on väike alevik Pärnumaal, mille ümbrust iseloomustavad ulatuslikud sooalad – eriti Lavassaare raba ja Tõhela raba. Need on osa suuremast soomassiivist, mis on ökoloogiliselt väga väärtuslik. Lavassaare piirkond on tuntud ka oma turbakaevandamise ajaloo poolest, mille tõttu on paljud sealsed sood osaliselt kuivendatud ja kahjustatud.
  • Kohad täis
soo taastamine

2025

12.-14.

September

Pärnumaa

Penijõe vooluvete ja luhatalgud II

Olid ajad, kus Kasari jõgi ja kõrvalharud kaevati sirgeteks eesmärgiga, et vesi kiiresti põllud vabastaks ning põllutöödega saaks rutem alustada. Selle kiire vee äravooluga kanduvad ka toitained kiiresti mere suunas.
  • Kohad täis
luht, poollooduslik kooslus

2025

19.-21.

September

ELFi XV moositalgud Palupõhjas

Sügis kogub hoogu ja viljapuuaiad ning metsaalused punetavad kutsuvalt. Vastupidiselt loodusest ja aedadest vastu vaatavale rikkusele on ELFi talgulao moosi- ja siirupiriiul õige hõre. Sestap on aeg end taas ritta seada ning uue hooaja tarvis moosid purki ja siirupid pudelisse villida. Seda, kas meie keedused on õuna, kõrvitsa või hoopis mõne metsamarja maitselised, näeb talgute lõpus ja sõltub paljuski kokku tulevate vaaritajate fantaasiast. Ning viimasest pole meil siiani veel puudu olnud.
  • Kohad täis
moos

2025

26.-28.

September

Pärnumaa

Asupi oja vooluvete ja luhatalgud MAFFi ajal

Matsalu rahvuspark on just sobiv koht värskelt saabunud sügise tervitamiseks, kas langevate lehtede sahinal rändlindudele lehvitades või hoopis maa seest nina välja pistnud seeneriigi esindajaid uudistades. Matsalu sügistalgud pakuvad alati mitmekordset looduselamust, kuna pärast talguplatsil rühmamist ootab meid ees Matsalu Loodusfilmide Festivali kõige paremaks kuulutatud filmi ühine vaatamine.
  • Kohad täis
luht, poollooduslik kooslus, vooluveed
Kõik talgud