Metsis on sedasorti uhke lind, kelle nägemine jääb kauaks meelde. Eesti metsades ei liigu just palju selliseid koguka kere ja kauni sulestikuga hiiglasi, kes äkilise rabistava lendutõusuga võivad lapse nutma ehmatada või metsateel vastu jalutades unustamatu mälupildi joonistavad.
Vereva lemmmaltsa (Impatiens glandulifera) ohjamiskava kohaselt on tegu kõrgekasvulise üheaastase rohttaimega, mille juured on lühikesed, pindmised ja haprad. Eestis on tegemist invasiivse võõrtaimeliigiga. Taime varred on harunenud, suured õied moodustavad kobarataolisi õisikuid ning kroonlehtede värvus varieerub valgest kuni roosade-lillade toonideni.
Mudakonn (Pelobates fuscus) kuulub Eestis II kaitsekategooriasse ning tegemist on väheneva arvukusega liigiga. Langus on tingitud peamiselt sellest, et sigimisveekogud on kinni kasvamas, kaladega asutatud, reostatud või kuivendatud.
Rammu saar asub Eesti põhjarannikul Kolga lahes ning on kõigest ühe ruutkilomeetri suurune. Ajalooliselt on saar olnud puudeta ja lage, kuid 1980. aastatel asuti siia istutama männikultuuri. Rammu pinnas palgipuud ei kasvata ning seetõttu on siinsed männid jändrikud ja okslikud.
Harivesilik ehk põhja-harivesilik (Triturus cristatus) on kahepaikne, kes kuulub vesiliku perekonda ja salamanderlaste sugukonda. Varem hajusalt kogu Mandri-Eestis paiknenud liik on tänapäeval levinud peamiselt Kagu-Eestis ja Lääne-Virumaal.
Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) kohta saab lähemalt lugeda riiklikust niidurüdi kaitse tegevuskavast ning Andres Kuresoo Eesti Looduses ilmunud artiklist. Nendest kahest infoallikast võib lühidalt välja tuua järgmist. Niidurüdi kuulub kurvitsaliste perekonda ning on soorüdi alamliik. Eestisse saabub see I kaitsekategooria liik kevadel ehk alates aprillist ja juuli lõpuks on juba lahkutud.
Kõre (Epidalea calamita; varemalt Bufo calamita), Euroopa endeemne ning üks väiksemaid kärnkonnaliike, on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse. Kõrele sobilikud elupaigad on avatud maastikud, näiteks luitealad, liivikud ning madalmurused ranna- ja looniidud.
Talgud must-toonekure heaks toimuvad 2015. aastast alates MTÜ Kotkaklubi ja SA Eestimaa Looduse Fondi koostöös. Must-toonekure välitunnuste, toitumise, pesitsemise, arvukuse ja leviku kohta saab täpsemalt lugeda MTÜ Kotkaklubi kodulehelt.
2026
20.-22.
Märts
Saaremaa
Ööbimine majas voodites
Keskmisest suurem koormus
2026
27.-29.
Märts
Saaremaa
2026
27.-29.
Märts
Võrumaa
