Tehtavad tööd

Metsisest

Metsis on sedasorti uhke lind, kelle nägemine jääb kauaks meelde. Eesti metsades ei liigu just palju selliseid koguka kere ja kauni sulestikuga hiiglasi, kes äkilise rabistava lendutõusuga võivad lapse nutma ehmatada või metsateel vastu jalutades unustamatu mälupildi joonistavad.

Loe edasi

Verev lemmalts

Vereva lemmmaltsa (Impatiens glandulifera) ohjamiskava kohaselt on tegu kõrgekasvulise üheaastase rohttaimega, mille juured on lühikesed, pindmised ja haprad. Eestis on tegemist invasiivse võõrtaimeliigiga. Taime varred on harunenud, suured õied moodustavad kobarataolisi õisikuid ning kroonlehtede värvus varieerub valgest kuni roosade-lillade toonideni.

Loe edasi

Mudakonn

Mudakonn (Pelobates fuscus) kuulub Eestis II kaitsekategooriasse ning tegemist on väheneva arvukusega liigiga. Langus on tingitud peamiselt sellest, et sigimisveekogud on kinni kasvamas, kaladega asutatud, reostatud või kuivendatud. 

Loe edasi

Rammu kukemarjanõmm

Rammu saar asub Eesti põhjarannikul Kolga lahes ning on kõigest ühe ruutkilomeetri suurune. Ajalooliselt on saar olnud puudeta ja lage, kuid 1980. aastatel asuti siia istutama männikultuuri. Rammu pinnas palgipuud ei kasvata ning seetõttu on siinsed männid jändrikud ja okslikud.

Loe edasi

Harivesilik

Harivesilik ehk põhja-harivesilik (Triturus cristatus) on kahepaikne, kes kuulub vesiliku perekonda ja salamanderlaste sugukonda. Varem hajusalt kogu Mandri-Eestis paiknenud liik on tänapäeval levinud peamiselt Kagu-Eestis ja Lääne-Virumaal.

Loe edasi

Niidurüdi

Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) kohta saab lähemalt lugeda riiklikust niidurüdi kaitse tegevuskavast ning Andres Kuresoo Eesti Looduses ilmunud artiklist. Nendest kahest infoallikast võib lühidalt välja tuua järgmist. Niidurüdi kuulub kurvitsaliste perekonda ning on soorüdi alamliik. Eestisse saabub see I kaitsekategooria liik kevadel ehk alates aprillist ja juuli lõpuks on juba lahkutud.

Loe edasi

Kõre

Kõre (Epidalea calamita; varemalt Bufo calamita), Euroopa endeemne ning üks väiksemaid kärnkonnaliike, on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse. Kõrele sobilikud elupaigad on avatud maastikud, näiteks luitealad, liivikud ning madalmurused ranna- ja looniidud. 

Loe edasi

Must toonekurg

Talgud must-toonekure heaks toimuvad 2015. aastast alates MTÜ Kotkaklubi ja SA Eestimaa Looduse Fondi koostöös. Must-toonekure välitunnuste, toitumise, pesitsemise, arvukuse ja leviku kohta saab täpsemalt lugeda MTÜ Kotkaklubi kodulehelt.

Loe edasi

Tulevased talgud

2023

31.-02.

Märts-Aprill

Viljandimaa

Heimtali püsimetsandustalgud

Varakevadine Viljandimaa, Heimtali muuseum ja Anu Raud manavad kahtlemata iga talgulise vaimusilma ette Eesti pärimuskultuuri ning maalilised vanad metsad. Heimtali talgud on suurepärane võimalus ühendada meeldiv kasulikuga: külmunud maaga on metsas juba valikraied tehtud ja nüüd on aeg puudest teha halud ning laduda need kuivama, et saada järgmiseks talveks küttepuud.
  • Kohad täis
püsimetsandus

2023

14.-16.

Aprill

Ida-Virumaa

Alutaguse lendoravatalgud

Varjatud eluviisiga lendorav on Eestis väljasuremise piiril, mistõttu on vähestel olnud õnne seda imetajat oma silmadega näha. Öise eluviisiga loom on väikeste mõõtmetega, liigub peaaegu hääletult ning varjub päevasel ajal puuõõntesse. Alutaguse metsadesse koondunud populatsioone ohustavad elupaikade isoleeritus ja kadumine, kisklus, pesapuude raie ja häirimine. Kuidas saaksime talgulistega lendoravat aidata?
  • Kohad täis
lendorav

2023

21.-23.

Aprill

Ida-Virumaa

Alutaguse lendoravatalgud II

Tule appi ELFi vapiloomale lendoravale! Varjatud eluviisiga ja haruldane lendorav on üks ütlemata põnev ja armas loom, kes tegutseb valdavalt videvikus ja öösel. Tema hääletud hüpped puult puule ulatuvad sageli 20–50 meetrini ning liuglemise suunda saab ta muuta sabaga tüürides. Maandumisel toimivad lennusekurrud langevarjuna, mis aitab hoogu pidurdada. Lendorava arvukuse langemise pidurdamiseks on tarvis kaitsta tema elupaiku.
  • Kohad täis
lendorav

2023

28.-30.

Aprill

Pärnumaa

Laelatu puisniidu talgud, täistaimetoiduga

Puisniidud on meie põlised pärandmaastikud. Esimesed puisniidu-ilmelised paigad hakkasid muinasasulate ümber kujunema juba aastatuhandete eest: tööriistade või ehitiste tarbeks langetati valikuliselt puid ning hiljem lisandus karjatamine. Arheoloogilised vikatileiud näitavad, et heinaniitmine puisniitudel ulatub 1500-2000 aasta taha. Nende kaunite pärandkoosluste muljet avaldava liigirikkuse tagavad mitmed tegurid. Eeskätt on puisniit kasvukohana väga mitmekesine: omavahel on põimunud mets ja niit. Tähtis roll on aga ka niitmisel ja mullaviljakusel.
  • Kohad täis
puisniit, poollooduslik kooslus, täistaimetoit
Kõik talgud