Tehtavad tööd

Metsisest

Metsis on sedasorti uhke lind, kelle nägemine jääb kauaks meelde. Eesti metsades ei liigu just palju selliseid koguka kere ja kauni sulestikuga hiiglasi, kes äkilise rabistava lendutõusuga võivad lapse nutma ehmatada või metsateel vastu jalutades unustamatu mälupildi joonistavad.

Loe edasi

Verev lemmalts

Vereva lemmmaltsa (Impatiens glandulifera) ohjamiskava kohaselt on tegu kõrgekasvulise üheaastase rohttaimega, mille juured on lühikesed, pindmised ja haprad. Eestis on tegemist invasiivse võõrtaimeliigiga. Taime varred on harunenud, suured õied moodustavad kobarataolisi õisikuid ning kroonlehtede värvus varieerub valgest kuni roosade-lillade toonideni.

Loe edasi

Mudakonn

Mudakonn (Pelobates fuscus) kuulub Eestis II kaitsekategooriasse ning tegemist on väheneva arvukusega liigiga. Langus on tingitud peamiselt sellest, et sigimisveekogud on kinni kasvamas, kaladega asutatud, reostatud või kuivendatud. 

Loe edasi

Rammu kukemarjanõmm

Rammu saar asub Eesti põhjarannikul Kolga lahes ning on kõigest ühe ruutkilomeetri suurune. Ajalooliselt on saar olnud puudeta ja lage, kuid 1980. aastatel asuti siia istutama männikultuuri. Rammu pinnas palgipuud ei kasvata ning seetõttu on siinsed männid jändrikud ja okslikud.

Loe edasi

Harivesilik

Harivesilik ehk põhja-harivesilik (Triturus cristatus) on kahepaikne, kes kuulub vesiliku perekonda ja salamanderlaste sugukonda. Varem hajusalt kogu Mandri-Eestis paiknenud liik on tänapäeval levinud peamiselt Kagu-Eestis ja Lääne-Virumaal.

Loe edasi

Niidurüdi

Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) kohta saab lähemalt lugeda riiklikust niidurüdi kaitse tegevuskavast ning Andres Kuresoo Eesti Looduses ilmunud artiklist. Nendest kahest infoallikast võib lühidalt välja tuua järgmist. Niidurüdi kuulub kurvitsaliste perekonda ning on soorüdi alamliik. Eestisse saabub see I kaitsekategooria liik kevadel ehk alates aprillist ja juuli lõpuks on juba lahkutud.

Loe edasi

Kõre

Kõre (Epidalea calamita; varemalt Bufo calamita), Euroopa endeemne ning üks väiksemaid kärnkonnaliike, on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse. Kõrele sobilikud elupaigad on avatud maastikud, näiteks luitealad, liivikud ning madalmurused ranna- ja looniidud. 

Loe edasi

Must toonekurg

Talgud must-toonekure heaks toimuvad 2015. aastast alates MTÜ Kotkaklubi ja SA Eestimaa Looduse Fondi koostöös. Must-toonekure välitunnuste, toitumise, pesitsemise, arvukuse ja leviku kohta saab täpsemalt lugeda MTÜ Kotkaklubi kodulehelt.

Loe edasi

Pärandniidud

Loe edasi

Tulevased talgud

2026

30.-01.

Oktoober-November

Jõgevamaa

Pikknurme must-toonekuretalgud II

Valge-toonekurg on eestlastele tuttav ja igapäevane lind, keda võib kohata põlluservades toitu otsimas ja korstnate otsas pesa punumas. Vähesed teavad aga tema tumedat venda must-toonekurge. Too müstilise ja sünge ilmega Toonela lind on inimpelglik ja hoiab asulatest eemale: metsasügavused on tema meelispesitsuspaigad. Erinevalt valge-toonekurest, kes jõudis Eestisse alles 19. sajandi keskpaiku, on must-toonekurg meie looduse põlisasukas.
  • Kohad täis
must-toonekurg, vooluveed

2026

06.-08.

November

Pärnumaa

Loode must-toonekuretalgud

Ürglooduse sümboli, must-toonekure arvukus küündib Maarjamaal kõigest 40-60 paarini. Elupaigana eelistab too suleline põlislaasi, mistõttu mõjutab tema käekäiku metsade intensiivne raie. Teiseks probleemiks on mustakure põhitoiduse — kala — kättesaadavuse halvenemine pesitsuspiirkondade läheduses. Nimelt eelistab ta kalastamas käia tillukestel metsaojadel, millede seisund pole aga paljudel juhtudel kiita. Seetõttu võib sünge ja salapärase välimusega lind toitu hankimas käia suisa 25-40 km kaugusel poegadega pesast. Kui napib toitu, ei jõua kõik tibud täiskasvanuikka.
  • Kohad täis
must-toonekurg, vooluveed

2026

13.-15.

November

Võrumaa

Haanja harivesilikutalgud III

Harivesilik on põnev kahepaikne, kes meenutab välimuselt sisalikku. Eestis on ta levinud peamiselt Võru-, Valga- ja Põlvamaal, kuid üksikuid leiukohti on teada ka mujalt. Talveune veedavad nad näriliste urgudes, kännualustes, keldrites, puuriitades ja mujal, ning pulmi peavad väikestes tiikides. Harivesilike sigimisperiood algab aprillis, mil isasloomadele tekib seljale kõrge hambuline hari – sellest ka liigi nimi. Laiema levikuga liigist tähnikvesilikust erineb harivesilik suurema, tumedama ja krobelisema naha poolest.
  • Kohad täis
harivesilik, kahepaiksed

2026

20.-22.

November

Võrumaa

Haanja harivesilikutalgud IV

Seda, kuidas käis harivesiliku käsi siinmail varasematel aegadel, ei ole täpselt teada, sest andmed leviku ja arvukuse kohta on üsnagi juhuslikud ning kohati ka ebatäpsed: nimelt kiputi harivesilikke tihtipeale segi ajama märksa tavalisemate tähnikvesilikega. Siiski võib oletada, et kuna varemalt oli paljude talude juures väike veesilm, näiteks linaleoauk, ei tulnud harivesilikel minevikus sigimiseks sündsatest tiikidest puudust.
  • 40 €
  • 12 inimest grupis
  • Ööbimine majas voodites
  • Erinevad tööd, koormus valitav
harivesilik, kahepaiksed
Kõik talgud