Mitmed öise eluviisiga elusolendid on kaitsealused liigid, nagu näiteks nahkhiired, kelle arvukus sõltub paljuski inimesest: nahkhiired talvituvad inimtekkelistes rajatistes ning võivad häirimise korral hukkuda. Samuti killustuvad inimtegevuse tulemusena lendoravale sobilikud elupaigad.
Selleks, et öise eluviisiga kaitsealustele liikidele rohkem avalikkuse tähelepanu pöörata, kuulutasime ELFi 2019. aasta talguhooaja ööloomade aastaks.
Keldriöölane. Foto: Ireen Trummer.
Ööloomade teema-aasta retked toimusid ka talguväliselt: kevadel kuulasime Tartu lähistel kakulisi ja Tallinna lähedal kõresid. Infot retkede toimumisaegade ja registreerimise kohta postitati jooksvalt siia lehele ning kuulutati Talguteataja meililisti kaudu.
16. aprillil toimus kakuretk algusega Tartust, kus külastati täiskuuvalguses Padakõrve metsi ja Alatskivi mõisaparki. Peibutati nii värb-, händ-, habe- ja laanekakku kui ka kõrvukrätsu, kuid keegi neist ei juhtunud kahjuks olema suhtluskauguses. Kontakti saadi kodukaku emas- ja isaslinnuga, mis pani inimestel silmad erksalt särama. Osales 17 inimest. Retke juhtisid Urmas Abel ja Tarmo Evestus.
18. aprillil toimus kakuretk algusega Tartust, kus suhteliselt soojal õhtul külastati muheda jutu ja naljade saatel Soontaga metsi. Peibutati värb-, händ- ja laanekakku, kuid viimast ei õnnestunud kahjuks kuulda. Värbkaku vilistamist kuuldi umbes 150 m kauguselt ning händkaku kumedat uhhuutamist poole kilomeetri pealt (kõlas sellest hoolimata justkui oleks lind siinsamas). Osales 16 inimest. Retke juhtisid Urmas Abel ja Tarmo Evestus. Fotod: Kadri Aller (kliki suurendamiseks).
8. mai hilisõhtul toimus kõreretk Tallinna ligidal karjääris. Pool tundi pärast päikeseloojangut lõid esimesed kõred laulu lahti ja peagi kostusid kõrinad igast suunast. Hiljutised vihmasajud olid konnade meele nõnda heaks teinud, et isegi aina nullile liginev temperatuur ei vähendanud kuidagi nende lauluhoogu. Osalejad nägid ühtekokku ligi 20 kõret, laulmas oli neid umbes kaks korda rohkem. Retke juhtis Meelis Uustal ning osales 20 inimest. Fotode autor on vabatahtlik saeminister Kirke Raidmets (kliki suurendamiseks).
18. mail toimus päevasel ajal lendoravaretk ja -loeng Uudo Timm'i juhendamisel ELFi vabatahtlikele talgujuhtidele ja saeministritele. Üritus toimus Iisaku lähistel ning osales 29 inimest. Vaadeldi lendorava pesapuid, mille all nähti lendoravale iseloomulikke kollastele riisiteradele sarnanevaid väljaheiteid. Samuti vaadati üle pesakaamera kaadrid. Fotod: Kirke Raidmets ja Toomas Roosalu (kliki suurendamiseks).
21. mai hilisõhtul toimusid nahkhiireretked Tallinnas Kadriorus (retkejuht Oliver Kalda), Tartus Emajõe ääres (Rauno Kalda) ja Võrus (Lauri Lutsar). Retkedel tutvustasid Eesti parimad nahkhiire-eksperdid osalejatele Eesti nahkhiiri, keda kuulati ultraheli-detektorite abil ja vaadeldi lendamas. Retkedega tähistati üle-Euroopalist Natura 2000 päeva ja ülemaailmset elurikkuse päeva. Retki rahastatakse LIFE projektist "Tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade parandamine Eestis".
Tartu retkel osales 23 inimest ning Emajõe kallastel ja sildade all nähti ja kuuldi jõevee kohal lendamas tiigi- ja veelendlast; põhja-nahkhiirt.
Tallinna retkel osales ca 35 inimest. Liiguti Luige tiigi juurest läbi mäe peal oleva puistu Kirde tiigini. Heast ilmast hoolimata oli nahkhiiri suhteliselt vähe. Teel Kirde tiigini kohati vaid mõnd üksikut põhja-nahkhiirt. Kirde tiigi kohal lendas nahkhiiri rohkem ning kuuldi põhja-nahkhiirt, veelendlast ja pargi-nahkhiirt.
20. juuni õhtul toimus Tartus ja 28. juuni hilisõhtul Keilas retk nimega "Ööviiulid & tondijutud". Eesti käpaliste ehk looduslike orhideede seas leidub kaht liiki käokeeli: kahelehine ja rohekas käokeel. Neist esimesel on intensiivne ja väga hea lõhn, teisel aga nõrgem ja vähem tajutav aroom. Mõlemaid liike on rahvasuus nimetatud ööviiuliks või öökuningannaks, sest lõhn tugevneb hämariku saabudes. Mõlemaid liike tolmeldavad ööliblikad. Tartu retkel oli 18 osalejat ning liiguti läbi Hiinalinna aiamaade rägastiku Raadi looduskaitsealale, kus käidi vaatamas ja nuusutamas rohekaid käokeeli. Keilas oli 22 huvilist ning liiguti läbi Loode-Keila rohealade puisniidule, kus käidi vaatamas ja nuusutamas kahelehiseid käokeeli ja ka harilikke käoraamatuid, mis samuti on meeldiva aroomiga. Mõlemal retkel räägiti teel käpaliste juurde ja tagasi hilisõhtuselt pelutavale ja jaaniööle lähedasele nõiduslikule ajale omaselt rahvapärimusest põlvnevaid tondijutte kodukäijatest ja luupainajatest, vanakurjast ja ristteedest, krattidest ja näkkidest, nõiakunstist ja sõnajalaõie otsingutest. Retki juhtis ELFi talgukorraldaja Kadri Aller. Fotod: kliki suurendamiseks.
17. augusti hilisõhtul toimusid nahkhiireretked Harjumaal Keila-Joal (retkejuht Oliver Kalda), Viljandis Paala järve ääres (Rauno Kalda) ja Ida-Virumaal Iisakus (Lauri Lutsar). Retkedel tutvustasid Eesti parimad nahkhiire-eksperdid osalejatele Eesti nahkhiiri, keda kuulati ultraheli-detektorite abil ja vaadeldi lendamas. Retkedega tähistati Eesti looduse päeva. Retki rahastatakse LIFE projektist "Tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade parandamine Eestis".
Keila-Joa retkel osales ca 40, Viljandis 30 ja Iisakus 15 inimest. Keila-Joal ja Viljandis kuuldi põhja-nahkhiirt, pargi-nahkhiirt ja veelendlast ning Keila-Joal lisaks veel suurvidevlast. Iisakus kuuldi põhja-nahkhiirt, suurvidevlast ja tõenäoliselt ka pruun-suurkõrva.
