Tänavune talguaasta on pühendatud jõgedele ja ojadele - mitmekesistele ja mitmenäolistele looduslikele vooluveekogudele, milles tihti keeb nii kohalik, kui rändav vee-elu ja millede vaba voolamine rõõmustab meid mitmel moel.
Paraku on paljudel meie vooluveekogudel vee vaba voolamine erinevatel põhjustel takistatud. Inimtekkeliste paisude ja ka vette langenud puude tõttu ei pääse lisaks veele jõgedes ja ojades liikuma ka kalad. Samuti ei ole paigalseisev vesi soodne mitmete haruldaste liikide eluks.
2015. aastal pöörame ELFi talgutel tavapäraselt rohkem tähelepanu vooluvete elustikule ja sealsetele murekohtadele ning nende lahendamisele.
ELFi talgulised 2008. aastal Pärnumaal Männiku oja taastamas.Vooluvete aasta läbiviimist toetab SA Keskkonna Investeeringute Keskus.
ELFi talgute vooluvete aasta on edukalt lõpule jõudnud ja paras aeg on tehtu kokku võtta ning tegusa hooaja eredamad hetked välja tuua.
Lõppeva aasta jooksul jõudsid tublid ELFi talgulised kokku neljateistkümnel korral jõgedele, et seal elavate liikide ja elukeskkonna heaks tööd teha ning ühtlasi ka vooluveekogusid puudutavatel teemadel ennast harida.
Suure mahu talguaastast võtsid enda kanda ebapärlikarbi heaks tehtavad tööd Lahemaal. Selle heaks, et see haruldus, oma viimasest elupaigast Eestimaal ei kaoks panustasid 145 vabatahtlikku Eestist ja välismaalt üheksatel talgutel. Aasta jooksul tehti vägagi erinevaid liigikaitsetöid - istutati jõekallastele puid, eemaldati kopratammisid ja teisi voolutakistusi, kaardistati jõelõike ning rajati okstest tammisid ning voolu suunavaid "aedasid".
Teise olulise tööna sai talguliste abiga tegeletud kalade rändetakistuste eemaldamisega meie lõhejõgedelt. Aasta jooksul jõudsid vabatahtlikud Ida-Virumaale Avijõele, kus kõrvaldati kalade teelt neli vana paisujäänukit ning Võrumaale Peetri jõele, kust eemaldati vette langenud puudest tekkinud suur tropp.
Päris ainulaadse asjana valmis tänavu vabatahtlike kaasabil Tartu külje alla Uhtisse Eesti esimene tehismärgala, mille ülesandeks on kinni püüda jõkke sattuv põllumajanduslik hajureostus.
Sellest, et jõed ei ole olulised üksnes vees elavatele liikidele, vaid ka neile, kelle jaoks voolav veekogu on oluline toiduhankimise koht andsid aimu Pikknurme jõel aset leidnud must-toonekure talgud.
Vooluvete teemalise talguaasta lõpetasid aga Emajõe prügikoristustalgud, mille käigus korjati kokku üle kolmekümne 200-liitrise prügikoti jagu kraami, mis teps mitte ei peaks jões või selle kallastel vedelema.
Vooluvete aasta teevad võimalikuks SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Eelmiste teema-aastate peategelased olid liblikad (2014), niidurüdi (2013), kõre (2012) ja loopealsed (2011).
