Alam-Pedja looduskaitseala asub endises Võrtsjärve nõos, veel 7500–10000 aastat tagasi oli praegune soomaastik suures osas kaetud veega. Kaitseala piiridki kulgevad valdavalt mööda suuremaid veesooni: lõunast piirab teda Emajõe luha lõunaserv, idast Laeva jõgi, põhjast aga Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed ning läänest Pede ja Põltsamaa jõgi.

Lavassaare on väike alevik Pärnumaal, mille ümbrust iseloomustavad ulatuslikud sooalad – eriti Lavassaare raba ja Tõhela raba. Need on osa suuremast soomassiivist, mis on ökoloogiliselt väga väärtuslik. Lavassaare piirkond on tuntud ka oma turbakaevandamise ajaloo poolest, mille tõttu on paljud sealsed sood osaliselt kuivendatud ja kahjustatud.

Olid ajad, kus Kasari jõgi ja kõrvalharud kaevati sirgeteks eesmärgiga, et vesi kiiresti põllud vabastaks ning põllutöödega saaks rutem alustada. Selle kiire vee äravooluga kanduvad ka toitained kiiresti mere suunas.

Sügis kogub hoogu ja viljapuuaiad ning metsaalused punetavad kutsuvalt. Vastupidiselt loodusest ja aedadest vastu vaatavale rikkusele on ELFi talgulao moosi- ja siirupiriiul õige hõre. Sestap on aeg end taas ritta seada ning uue hooaja tarvis moosid purki ja siirupid pudelisse villida. Seda, kas meie keedused on õuna, kõrvitsa või hoopis mõne metsamarja maitselised, näeb talgute lõpus ja sõltub paljuski kokku tulevate vaaritajate fantaasiast. Ning viimasest pole meil siiani veel puudu olnud.