Metsised asustavad meie mail peamiselt rabaservade vanu männikuid, kus on piisavalt neile sobivaid toidutaimi, rasket lindu kandvaid okslikke männipuid ja varjumispaiku kiskjate eest. Oma silmatorkava käitumise, erilise toiduvaliku ja koguka keha tõttu on metsis ökosüsteemis habras lüli. Märgatav langus tema arvukuses on pannud paljud looduskaitsjad muretsema. Talgulistega saame olla abiks selle linnuliigi elupaikade kasutuse uurimisel.

Metsised asustavad meie mail peamiselt rabaservade vanu männikuid, kus on piisavalt neile sobivaid toidutaimi, rasket lindu kandvaid okslikke männipuid ja varjumispaiku kiskjate eest. Oma silmatorkava käitumise, erilise toiduvaliku ja koguka keha tõttu on metsis ökosüsteemis habras lüli. Märgatav langus tema arvukuses on pannud paljud looduskaitsjad muretsema. Talgulistega saame olla abiks selle linnuliigi elupaikade kasutuse uurimisel.

Verev lemmmalts (Impatiens glandulifera) on üheaastane rohttaim, mis pärineb Himaalajast. Oma pilkupüüdvate õite tõttu toodi teda juba 19. sajandi keskpaiku ilutaimena Euroopasse ja peagi sai temast ka Eestis populaarne koduaedade kaunistaja. Paraku sobib verevale lemmmaltsale meie kliima nii hästi, et üsna kiiresti levis ta koduaiast loodusesse, kus hakkas kohalikku taimestikku välja tõrjuma.

Unustame mõneks ajaks muruniiduki põrina ning haarame hoopis sportlikuma ja keskkonnasõbralikuma tööriista, vikati, järele! Esmasel kokkupuutel võib vikat veidi hirmutav tunduda, kuid oskuslike õpetajate käe all saab vikatiga niitmise kunst üsna kiiresti käppa ja harjutamisruumi on Suvekoolis terve Palupõhja puisniidu jagu. Kui lihased hoogsast vikatitreeningust kangeks jääma kipuvad, saab neid kerge vaevaga kas töötubades, head muusikat kuulates või õhtul saunas mõnusasti lõdvestada. Palupõhja puisniidu suveidüll ootab nii värskeid talgurebaseid kui staažikaid talguhunte järjekordsele suve vingeimale trennipeole!