Üha enam pikenev päev ja soojendav päike utsitavad loodust tagant, käes on ärkamise aeg! Ärkamas on ka konnad, kes asuvad talvekodust kudemisalade poole teele mööda ürgseid rändeteid. Paraku ristuvad need inimeste liikumisradadega, kus igal aastal hukkub autorataste all loendamatu arv kahepaikseid.

Tule appi ELFi vapiloomale lendoravale! Varjatud eluviisiga ja haruldane lendorav on üks ütlemata põnev ja armas loom, kes tegutseb valdavalt videvikus ja öösel. Tema hääletud hüpped puult puule ulatuvad sageli 20–50 meetrini ning liuglemise suunda saab ta muuta sabaga tüürides. Maandumisel toimivad lennusekurrud langevarjuna, mis aitab hoogu pidurdada. Lendorava arvukuse langemise pidurdamiseks on tarvis kaitsta tema elupaiku.

Lõputute soode, otsatute märgade metsade ja looklevate jõgede maa Alam-Pedja looduskaitseala koondab oma rüppe nii Peipsi- kui Võrtsjärve kalade kudealad ning siinsed luhad pakuvad pesitsuspaiku paljudele linnuliikidele. Kevad on siinkandis kõige tormilisem periood ning just sobiv aeg talguliste kokkukutsumiseks, et Alam-Pedja luhtadel aidata säilitada nende looduslikku mitmekesisust.

Metsised asustavad meie mail peamiselt rabaservade vanu männikuid, kus on piisavalt neile sobivaid toidutaimi, rasket lindu kandvaid okslikke männipuid ja varjumispaiku kiskjate eest. Oma silmatorkava käitumise, erilise toiduvaliku ja koguka keha tõttu on metsis ökosüsteemis habras lüli. Märgatav langus tema arvukuses on pannud paljud looduskaitsjad muretsema. Talgulistega saame olla abiks selle linnuliigi elupaikade kasutuse uurimisel.