Tulevased talgud

Vahetult enne suve algust pakume Sulle suurepärast võimalust minna Lõuna-Eestisse Karulasse, kus on võimalik tutvuda maheloomapidamisega. Näha saab haljastel rohumaadel vabalt ringi uitavate lammaste elukorraldust, kui ka ise olla talutöödel abiks. Sealjuures saab omandada teadmisi planeedisõbraliku toitumise teemal.

This camp will be carried out in English and the participants will be from various countries. The Himalayan balsam (Impatiens glandulifera) is a non-native invasive plant species that has spread to Estonian nature from the gardens. It spreads quickly and competes with the local flora for habitats, forcing the latter to disappear.

This camp will be carried out in English and the participants will be from various countries. The Himalayan balsam (Impatiens glandulifera) is a non-native invasive plant species that has spread to Estonian nature from the gardens. It spreads quickly and competes with the local flora for habitats, forcing the latter to disappear.

Südasuvine heinasahin, miljonite putukate sumin, tuhandete lindude sirin, Emajõe vulin ja paljud teised Palupõhja loodushelid tervitavad taaskord talgusõpru. Nagu ikka, laseme Suvekoolis vikatitel välkuda ning niidame ühiselt Palupõhja puisniitu. Vikati käsitsemist õpetab ja niitmist juhendab legendaarne Avo Rosenvald.

This camp will be carried out in English and the participants will be from various countries. The spadefoot toad is nocturnal and spends its days digging deep into the surface. Therefore, the spadefoot prefers habitats where the soil is grainy, for example, vegetable gardens and sandy areas. The toad emerges at night to feast on invertebrates such as spiders, ants, and beetles. Its tadpoles are the biggest in Estonia and can grow up to 13 cm long!

Чернозобик это птица с длинным клювом и скромным оперением желто-коричнево-белого цвета, гнездится в Эстонии на прибрежных лугах. Также как ее внешний вид, скромна и численность этой птицы на побережье Балтийского моря. В 1960 году насчитывалось 1500 гнездящихся пар, а сегодня – 200. Несмотря на то, что в последнее десятилетие падение численности остановилось, все же стоит предпринять усилие чтобы чернозобик не исчез из Эстонии навсегда. Что мы с участниками толоки можем сделать чтобы на побережье было больше гнезд с пушистыми золотистыми птенцами, которые доживут до взрослости?

Kõre, meie rannikualade ja väikesaarte rannaniitude kunagine nii tavaline asukas on nüüdisajal jäänud üpriski haruldaseks. Kui kunagi võisid kevadised kõrekoorid olla lausa kõrvulukustavad, siis nüüd on järgi vaid mõned üksikud isoleeritud asurkonnad. Heal lapsel on mitu nime ja nii on ka kõre tuntud veel juttselg-kärnkonnana ning Kihnus ja Manilaiul ka ronija konnana. Viimase nime on Euroopa väikseim kärnkonn välja teeninud oma iseäraliku liikumisviisi poolest: hüppamise asemel liigub ta mööda maapinda kõndides nagu hiir.

Kustume vanavanemaid koos lastelastega veetma lõbusat nädalavahetust Karula rahvuspargi küngaste keskel. Eesti kõige pisemas rahvuspargis laiuvad maalilised "mäekesed", omanäolised pärandkultuurimaastikud ja tohutud metsamassiivid. Mandrijää taandumisel tekkis siia hulgaliselt väikseid järvekesi, neid on lausa nii palju, et võib öelda, et iga künka taga asub järveke. Siinset rahvast peetakse eriti lahkeks ja sõbralikuks – soovi korral võib iga kell mõne künka taha peitu minna ning kurja tuju sinna maha jätta. Paraku on Karula idülli ja loodusväärtust asunud häirima üks pahalane – invasiivne võõrliik verev lemmmalts, mille väljakitkumisele nii väikeste kui suurte talguliste abikäed marjaks ära kuluvad.

Seekord viivad talgutööd meid "poolsaare moodi saarele" – Kõinastu leele. See on ligi kolme kilomeetri pikkune liivaste leetseljakute rida, mis ühendab Muhumaad Kõinastu laiuga. Madala veetaseme korral on leed mööda võimalik üsna lihtsa vaevaga Muhust Kõinastule jalutada. Ja just läbi mere matkates me seekordse talguseiklusega algust teemegi. Kõinastu leel toimetab suvisel ajal uudishimulik veisekari, kes aeg-ajalt talgutöödel silma peal hoidmas käivad. Tegemist on üsna väljakutsete rohke talguga, kuid kahtlemata pakub Kõinastu lee elamusi, mida kusagilt mujalt naljalt ei leia. 

Nendel talgutel avaneb suurepärane võimalus parandada meie tänavuse teema-aasta kangelase – mudakonna – elujärge. Tegemist on kahepaiksega, kes oma suurte kassisilmade, väikese ja ümara keha ning nöbininaga võidab kahtlemata paljude südameid. Lootust teda saarel kohata on aga üsna vähe, sest tegemist on ööloomaga, kes päeval kaevub pinnasesse ja asub pimeduse saabudes peenarde vahel selgrootuid pintslisse pistma.

Väinameres Vormsi ja Rohuküla vahel asub toreda pikerguse kujuga Hobulaid, mida võib täie õigusega meie oma paradiisisaareks nimetada. Keskajal karjatatud siin Haapsalu piiskopilinnuse hobuseid, millest ka saar on oma nime saanud. Hobulaiu roheluse keskel kipuvad kõik mure- ja argimõtted täielikult ununema ning maailm saab isegi lühiajalise saarelviibimise järel hoopis uued ja heledamad toonid. Kuigi saar on imepisike, jagub siia kuhjaga hingematvaid loodusvaateid ja üllatuslikke pärandkultuuriobjekte.

Verev lemmmalts on invasiivne võõrliik, mis on Eestisse sattunud pika ringiga kaugelt Himaalajast. Siinses kliimas tunneb ta end suurepäraselt ja seetõttu kipub meie kodumaiseid taimi "välja sööma". Tegemist on üsna kauni taimega – tema suured õisikud, mille värvus varieerub valgest tumelillani ongi peamine kurjajuur, miks verev lemmmalts üldse Euroopasse kurja tegema sattus. Tänaseks on vereva lemmmaltsa aias kasvatamine keelatud, kuid sellele vaatamata jätkub tõrjetöid veel pikaks ajaks.

Mudakonna teema-aasta puhul ootavad meid tegusad talgud eripärasel Piirissaarel. Siinsed kõrged sibulapeenrad, eakad puitmajad ja kõvakatteta külatanumad pakuvad ehedat silmailu ja põnevat avastamist. Uudistada saab kolme küla – Piiri, Tooni ja Saare – vanausuliste muuseumit ja liivaseid kaldaalasid. Kolmel kalmistul kohtab nii vanausuliste, luterlaste, kui õigeusklike riste ning üle Piiri küla troonivad õigeusu pühakoja sibulakuplid.

This camp will be carried out in English and the participants will be from various countries. The Baltic dunlin is a subspecies of the dunlin. The population of these birds has decreased immensely in Estonia, partly as a consequence of an increased number of predators which inhabit the bushes and trees in the overgrown meadows. The Baltic dunlin relies on open coastal areas for feeding and breeding.

Hooaja eksklusiivseim talguüritus! Mida võis saja aasta eest kogeda laevnik kaubalodjal, mis kulges tasasel jõel vooluga Peipsi poole ning pakkus teel võrratuid vaateid Emajõe Suursoole? Milline tunne oli elada lodjal, magades trümmis rippkoil või hoopiski lodjatekil tähistaeva all? ELF ja Tartu Lodjakoda toovad Sinuni harukordse võimaluse looduskaitselise töö ning nelja päeva lodjaelamuste ühendamiseks.

Väike saar, mis pakub suuri elamusi – nii kirjeldavad hiidlased oma kodusaart ja eks nad õiget juttu räägivad. Veel ütleb saarerahvas, et Hiiumaal ei saa sind kätte ei kiirus ega rutt, saarele tulles pidavat aeg lausa seisma jääma. Seda kõike saame talgulistega järele uurida, kui suve lõpupooles Hiiumaale niidurüdile appi tõttame.

This camp will be carried out in English and the participants will be from various countries. The Baltic dunlin is a subspecies of the dunlin. The population of these birds has decreased immensely in Estonia, partly as a consequence of an increased number of predators which inhabit the bushes and trees in the overgrown meadows. The Baltic dunlin relies on open coastal areas for feeding and breeding.

Saarnaki laiul on paljude talguliste meeltes ebamaine kõla ja värving, sest tegemist on lihtinimesele sedavõrd kättesaamatu kohaga. Esiteks asub ta tsivilisatsioonist kaugel eemal ning teiseks täitub talgugrupp välkkiirelt, sest paadi mahutavus seab grupi suurusele kitsad piirid. Õnneks saame tänavu veidi priisata; teha kaks paadisõitu ja selle võrra rohkem kohti pakkuda. Küll aga tuleb arvestada, et elu Saarnakil on üsna askeetlik — ööbitakse isiklikes telkides ja magamiskottides.

В Рижском заливе находится один из самых маленьких обитаемых островков в Европе - остров Мания. Однажды население острова Кихну стало слишком маленьким, и некоторые семье решили переселиться сюда. Сегодня территория острова является заповедником, но особенным: здесь человеческая деятельность не запрещается, а, наоборот, необходима. На острове поддерживаются луга, которые могут существовать только при регулярном кошении, а также места обитания камышовой жабы.

Kesselaid on lummav üksik saar Suures Väinas, mille kohta on öeldud, et tegemist on Eesti vanima ja kõrgeima laiuga. Siinne uhke pankrannik pakub kordumatut vaatemängu ja olgugi, et tegemist on pisike saarega, on metsaradadel uidates äraeksimine täiesti võimalik. Kohalikud ütlevad, et Kesselaiul asuvad maailma parimad maasikaväljad ning seenemetsad. Lisaks mererannale ja ilusale metsale rikastavad Kesselaiu maastikku loopealsed, mille taastamisele ootamegi appi talguliste vapraid töökäsi.