ELFi talgulised on vaieldamatud Eesti looduskaitse eesrindlased ja tegutsevad tihti seal, kus abikäed kõige pakilisemalt ära kuluvad. Rikka metsaelu säilimine on kindlasti pakiline, kuid erinevalt pärandkooslustest ja rikutud soodest on metsa eluga üldjuhul nii, et parim, mis tema kaitseks teha saab passiivselt tal omasoodu areneda lasta. Sellepärast pole loodustalgulistel metsa ka ülemäära palju asja olnud.
2017 alguses on metsadele pühendatud juba ohtralt ajaleheartikleid, saateid, sõprade vahelisi vestlusi ja vaikseid mõtisklusi. Et ka loodustalgulised saaks teadlikumalt nende lugude ja vestlustega suhestuda, on ellu kutsutud metsaelu aasta, mis annab võimaluse muu praktilise ja pakilise kõrvalt loodustalgulistel ka metsa õhku nuusutada ning metsaelu ja seda ohustavat rohkem tundma õppida. Kavatseme koos metsas käia, filme vaadata ning loodussõbralike metsamajandajatega tutvust teha.
Mets on kooslus, kus kasvavad ja mille elutingimusi mõjutavad oluliselt puud. Eesti aladel on kuival maal metsad kliimakskooslusteks - see tähendab, et mingi olulise kõrvalmõjuta (sh. inimmõjuta) laiuksid siin pea kõikjal metsad - kasvaksid puud ja leviksid metsale iseloomulikud liigid. Millegi nii püsivaga seotud olla, on evolutsiooniliselt üsna kindel valik ja seetõttu enamik Eesti maismaa elurikkusest seotud just metsaga. Eesti metsades elab kokku arvatavalt kuni 20 000 liiki taimi, loomi ja seeni ning kõiki neid mõistamegi Eesti metsaeluna.
Miks on metsade kaitsmine tähtis ja kuidas läheneb sellele Eestimaa Looduse Fond räägib 2010. aastal valminud, ent jätkuvalt aktuaalsest videos toonane ELFi metsaprogrammi juht Kaupo Kohv:
Kimalase aasta teevad võimalikuks SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja ELFi püsiannetajad. Ühtlasi julgustame nii ettevõtteid kui eraisikuid kimalase aasta tegevustele õlga alla panema. Üheskoos jõuame rohkem.
Eelmiste teema-aastate peategelased olid must-toonekurg (2016) vooluveed (2015), liblikad (2014), niidurüdi (2013), kõre (2012) ja loopealsed (2011).
