Talgute mõju

Talgute ajalugu

Aitamaks kaasa looduskaitseliste väärtustega alade hooldamisele, loomaks lahendusi nende aladega tutvumiseks ja tõstmaks inimeste teadlikkust looduskaitse eesmärkidest ning vajadustest alustas Eestimaa Looduse Fond (ELF) 1998 a. ühe avalikkusele suunatud projektina loodusreiside organiseerimist, järgnevatel aastatel lisandusid talgureisid ja rattamatkad.

Täpseid arve on talletatud alates 2001. aastast. Arvud kõnelevad, et kokku on aastatel 2001-2020 ELFi korraldusel toimunud 761 talguüritust, millel on 12658 osalise ühisel jõul tehtud 111964 tundi vabatahtlikku tööd.

Aastast-aastasse on talguvanker veerenud sedasi:

2001. a kaheksal talguüritusel oli osalejaid kokku 250, inimtöötundides tehti tööd ligikaudu 1400 tundi. Hiiu- ja Viljandimaal toimunud rattamatkadel läbiti üle 300 km pikkune teekond, osaleti samuti kahel talguüritusel ja vaadeldi, mis metsas on toimunud ja mida arvavad sellest keskkonnakaitsjad ja metsamajandajad - tähelepanu langes asjaolule, et metsas on ka muid väärtusi puidu kõrval, mille väärtustamine aga metsas toimunu põhjal sageli kinnitust ei leidnud.

2002. a toimus 19 talgureisi 14 sihtkohta. Osalejaid oli kokku 307, inimtöötundides tehti tööd ligikaudu 2200 tundi. Lisaks eestlastele oli osalejaid Saksamaalt, Hollandist, Inglismaalt, Soomest, Rootsist ja Taanist. Toimus ka esimene talgureis väljapoole Eestit - Koola poolsaarele saamide juurde. Valga- ja Võrumaale viinud rattaretkedele tuli 140 metsaratturit, Maalehe lisalehena anti välja kaks metsateemalist trükist. 2 nädalat viibisid Eestis 9 taanlast, kes viibisid siin Taani organisatsiooni Nepenthes loodusreisil.

2003. a toimus kokku 24 talgureisi, millest võttis osa ühtekokku 756 osalejat 3375 töötunniga. Tekkis meeldiv koostöö Eesti Meestelaulu Seltsiga. Talgulisi käis lisaks Eestile ka Suurbritanniast ja Taanist. Talguid rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2004. a toimus 15 talguüritust. Osalejaid oli kokku 283 ja tööd tehti ligi 2000 tundi. Lisandus uus parterorganisatsioon Saksamaalt, kelle abiga toimus seni pikim - kolmenädalane talgu Võrtsjärve ääres, Emajõe-Suursoos ja Alam-Pedja Looduskaitsealal. Rahalist abi saadi Global Nature Fundilt ja Kumari Reisid OÜlt.

2005. a toimus 28 talguüritust 19-s sihtkohas üle Eesti. Kokku osales 520 inimest 12 riigist, kes tegid 4423 tundi tööd, mille käigus aidati kaasa 37,5 ha Natura 2000 ala taastamisele. Talgute korraldamist toetasid Euroopa Liit (Euroopa Regionaalarengu Fond), Global Nature Fund, British Trust for Conservation Volunteers, keskkonnaministeerium ja Tallinna Linnavalitsus

2006. aastal toimus 14 talguüritust, millel osales 243 inimest, kes panustasid looduskaisesse kokku 2050 töötundi. Talgute korraldamisel olid koostööpartnerid Riiklik Looduskaitsekeskus, Heateo SA, Häädemeeste VV, LKÜ Kotkas, Eesti Meestelaulu Selts, Pime Kana OÜ, WWF Soome, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Southampton University Conservation Volunteers ja Global Nature Fund. Talguid juhtisid Siim Kuresoo, Jüri-Ott Salm, Tarmo Tüür ja Erik Sikk. Pikemat ülevaadet aastast saad lugeda siit.

2007. aasta oli ELFi talguaastate seas üle keskmise toimekas. Kokku toimus 22 talguüritust 18-s erinevas paigas: Karula RP, Salmi (Matsalu RP), Mohni saar (Lahemaa RP), Kesselaiu MKA, Puhtu-Laelatu LKA, Hiiumaa laidude MKA, Soomaa RP, Laidevahe LKA, Alam-Pedja LKA, Kumari laid (Matsalu RP), Kõrgessaare, Suurrahu (Matsalu RP), Hobulaid, Kihnu, Luitemaa LKA, Nõva MKA, Tartu. Kokku osales talgutel 295 vabatahtlikku, kes panustasid looduse heaks 4032 tundi tööd. Talgutööks oli enamjaolt puis-, ranna-, luha- ja sooniitude taastamine ning hooldus. Ent ka matkaradade ja puhkerajatiste korrastamine, karjaaia ehitamine, mahalangenud telefoniliinide ja karjaaia okastraadi eemaldamine, turbaraba taastamine ja prügi koristamine. Talgute läbiviimisel ja kohapealsel korraldamisel lõid kaasa 15 vabatahtlikku talgujuhti. Pikemat ülevaadet aastast saad lugeda siit.

2008. aastal toimus ühtekokku 28 talguüritust, mille raames 412 vabatahtlikku panustasid looduskaitsesse 4596 tundi tööd. Talgulised aitasid taastada ja hooldada üle 100 hektari pärandkooslusi tehes heina ja lõigates võsa, ehitasid mitu kilomeetrit karjaaedu, hooldasid kaitsealuste liikide elupaiku, aitasid taastada jõe looduslikke tingimusi ning istutasid metsa. Pikemat ülevaadet aastast saad lugeda siit.

2009. aasta oli ELFi talgute korraldamisel kümnes järjepidev ja täispikk aasta. Ümmarguse numbriga aasta tõi kaasa 28 talgureisi, millel osales kokku 391 inimest. Kokku panustati looduskaitsesse seeläbi 5065 tundi vabatahtlikku tööd, mis oli senise ELFi talgute ajaloo rekord. Ümberarvutatuna võrdub see ühe inimese kahe ja poole aasta tööga. Pikemat ülevaadet aastast saad lugeda siit.

2010. aasta oli ELFi talgute rindel tormiline. Kokku toimusid 36 talgud 30-s erinevas paigas: Soomaa RP (2 talgud), Otepää LP, Alam-Pedja (2), Vana-Lahetaguse (2), Põhja-Liivi sooservad, Palupõhja looduskool (4), Kõrgessaare-Mudaste hoiuala, Kesselaid, Saarnaki, Laelatu puisniit, Pivarootsi, Vilsandi, Laidevahe LKA, Kumari laid, Vahenurme LKA, Hobulaid, Kavaru rannaniit (Tõstamaa LKA), Karula RP, Haeska, Manilaid, Kihnu hoiuala, Viidumäe LKA, Luitemaa LKA, Kurese, Abruka, Ruhnu, Atla, Mustoja, Teorehe, Laagri nahkhiirte PEP ning Sõmeri. Esimest korda toimus talguregatt. Kokku osales talgutel 541 vabatahtlikku, kes panustasid looduse heaks 6346 tundi tööd. Pikemat ülevaadet aastast saad lugeda siit.

2011. aastal toimus ühtekokku 40 talgureisi. 668 vabatahtlikku kaasalööjat andsid oma panuse looduskaitsesse kokku 7817 tunni ulatuses. Taas toimus talguregatt ja oli esimene teema-aasta - teemaks loopealsed. Pikemat ülevaadet aastast saad lugeda siit.

2012. aastal peeti maha ühtekokku 59 talgut, millel osales 976 osalejat, kes panustasid loodushoidu tervelt 8963 töötundi (ühe inimese 4,4 aasta töö). Algas tihedam koostöö RMKga, mille raames toimus 10 ühepäevast ja 10 mitmepäevast talgut. Oli ELFi talgute kõre aasta, mis viis 48 huvilist kevadel kõre laulu kuulama ja sadakond just kõre heaks korraldatud talgutele tööd tegema. Käivitus ka La Team programm, mille raames vahetas ELF oma heade Euroopa partneritega 4 noort vabatahtliku neljaks kuuks. Pikemat ülevaadet aastast saad lugeda siit.

2013. aasta 62 talgul osales kokku 927 vabatahtlikku, kes panustasid looduse heaks 8388 tundi tööd. Talgutööd olid suunatud põhiliselt pärandkoosluste hooldamisele ja taastamisele, märgala taastamisele ning spetsiifiliste liigikaitseliste tööde tegemisele: niitmine, võsavõtmine, karjaaedade ehitus, kuivenduskraavide tammitamine. Hooldati ka kõre ja harivesilike sigitiike, loendati suurimetajaid ja neljadel talgutel tehti mitmeid erinevaid töid Palupõhja looduskooli heaks. Ekstra tähelepanu pälvis teema-aasta peategelane niidurüdi. Pikemat ülevaadet aastast saad lugeda siit.

2014. aastal toimusid kokku 54 talgud, millel osales 832 vabatahtlikku, kes tegid looduse heaks 7469 tundi tööd. Üheskoos tehti heina meie tuntuimatel puisniitudel, taastati loopealseid väikesaartel ja rannikul ning anti muul moel oma panus erinevate kaitsealuste liikide elupaikade säilimisse. Tavapärasest enam tähelepanu koondati teema-aasta raames meie liblikatele. Mitmed talgud tehti just nende jaoks olulistes elupaikades ning Tallinnas ning Tartus viidi läbi nii päeva- kui ka ööliblikate vaatlusretked.

2015. aastal toimus talguid 55 ning neil osales 889 inimest tehes 7790 tundi tööd. Talgutel taastati pärandkooslusi, peenhäälestati haruldaste liikide elupaiku, ehitati tehismärgala ning parandati veeelupaikade olukorda. Teema-aasta teemaks olid vooluveed ning teema-aasta raames toimusid mitmed retked ja üritused. Teist aastat peeti Nedremal ka talgute suvekooli, mille raames niideti käsitsi heina pea neljal hekteril puisniidul.

2016. aastal osales 61 talgul kokku 1115 osalejat, kes tegid 9375 tundi tööd

2017. aastal osales 44 talgul kokku 799 osalejat, kes tegid 6451 tundi tööd.

2018. aastal andis oma panuse 65 talgul 1010 osalejat, kes tegid kokku 7771 tundi tööd. Toimunud talgutest olid 44 avalikult meie kodulehel üleval ning 21 toimusid ettevõtetele või suletud gruppidele. Talgute käigus hooldati pärandkoosluseid ja kaitsealuste liikide elupaiku. 14 talgut toimus kahepaiksete (kõre, mudakonn, harivesilik), 12 lindude (niidurüdi, must-toonekurg), 6 kaitsealuste taimeliikide (käpalised, liiv-esparsett, pruun lõikhein) ja 2 nahkhiirte heaks. Lisaks tehti 9 talgul invasiivsete võõrtaimeliikide tõrjet (kanada kuldvits, verev lemmalts). 6 talgul taastati tammide ehitamisega rabasid ja 3 talgul kidurate mändide eemaldamisega kukemarjanõmmesid. Muuhulgas toimus 3 püsimetsanduse talgut, 1 talgumooside keetmise talgu ja üks Suvekool. Konnad Teelt aktsiooni tänavuste statistikanumbrite kohta saab uurida siit: http://konnad.elfond.ee/tulemused.

2019. aastal korraldas ELF 49 looduskaitsetalgut, kus osales 790 talgulist ning tehti 6996 tundi tööd. Toimunud talgutest olid 37 avalikult meie kodulehel üleval (35 eestikeelsel ja 2 venekeelsel lehel) ning 12 toimusid ettevõtetele või suletud gruppidele. 48 talgut toimusid Eestis ja üks Leedus. Talgute käigus hooldati pärandkoosluseid ja kaitsealuste liikide elupaiku. Toimus 11 talgut kahepaiksete ja roomajate heaks (kõre, mudakonn, harivesilik, sookilpkonn, silenastik), 8 talgut lindude heaks (must-toonekurg, niidurüdi), 5 prügikoristustalgut nahkhiirte heaks, 11 talgut poollooduslike koosluste taastamiseks (puisniit, rannaniit, lamminiit, loopealne), 3 kukemarjanõmme taastamise talgut, 3 soo taastamise talgut, 3 talgut kaitsealuste taimeliikide heaks (käpalised, võtmehein), 2 talgut vereva lemmaltsa tõrjeks, 1 moositalgu ja 2 muud talgut. Konnad Teelt aktsiooni tänavuste statistikanumbrite kohta saab uurida siit: http://konnad.elfond.ee/tulemused.

2020. aastal korraldas ELF 50 looduskaitsetalgut, kus osales 654 talgulist ning tehti 5457 tundi tööd. Toimunud talgutest olid 41 avalikult meie kodulehel üleval (39 eestikeelsel ja 2 venekeelsel lehel) ning 9 toimusid ettevõtetele või suletud gruppidele. Talgute käigus hooldati pärandkoosluseid ja kaitsealuste liikide elupaiku, taastati soid ja tõrjuti võõrliike. Toimus 16 talgut kahepaiksete heaks (kõre, mudakonn, harivesilik), 8 talgut lindude heaks (niidurüdi, tutkas, must-toonekurg), 9 talgut invasiivsete võõrliikide tõrjumiseks (verev lemmmalts, kanada kuldvits, kurdlehine kibuvits), 8 talgut soode taastamiseks, 7 talgut poollooduslike koosluste ja kaitsealuste taimede heaks (puisniit, lamminiit, loopealne, kukemarjanõmm, mägi-piimputk), 1 talgu nahkhiirte heaks ning 1 moosikeetmise talgu. Konnad Teelt aktsiooni tänavuste statistikanumbrite kohta saab uurida siit: http://konnad.elfond.ee/tulemused.

ELFi talgute areng ja mõju

Arenguhüpe

Vabatahtlike ja ELFi partnerorganisatsioonide parema ettevalmistuse ning kaasamise eesmärgil korraldab ELFi loodustalgute meeskond 2014 – 2015 aastal Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel rea koolitusi ja kokkusaamisi mille tulemusel paraneb meie vabatahtlike ettevalmistus ning partnerite kaasatus ELFi talgute korraldamisel ja teisalt saab parema nähtavuse ka ühiselt ammutatud aastatepikkune kogemustepagas loodustalgute korraldamisel – seda nii Eestis kui ümbritsevates riikides.

KÜSK toetab ELFi talgute arenguhüpet >>>

Nähtavus

Looduse kaitse on tegevuste ja eesmärkide kogum millesse saab panustada igaüks. Selle adumise eelduseks on arusaam looduskaitseliste tegevuste olemusest ja taustast. ELFi loodustalgud on unikaalne viis riigi ja erasektori ning kodanike toomiseks ühise tegevutevankri ette nii, et igaüks tunnetaks oma rolli ja võimalusi läbi reaalse tööpanuse konkreetse elupaiga või liigi käekäigu parandamiseks. Olulist rolli avalikkuse teavitamisel mängivad ka ELFi talgute teema aastad kus muude tegevuste kõrval on fookuses mõni konkreetne liik või elupaik.

Liblikad 2014 / Niidurüdi 2013 / Kõre 2012 / Loopealsed 2011

Koostöö

ELFi loodustalgute sihtkohtade leidmisele ja õnnestumisse on panustanud Keskkonnaamet, RMK ja Eesti kaitsealadel majandavad eraisikud ning ettevõtted. Koos riigiasutuste, rahastajate ja loodustalguid vastu võtvate maaomanikega oleme me leidnud üle 30 sihtkoha, kus iga aastaselt looduskaitsetöid tegemas käiakse.

Selle käigus on kujunenud inimeste ring kes oma võimaluste piires panustavad meid ümbritseva keskkonna ja loodusväärtuste säilimise nimel rohkem, kui neilt seda igapäevaselt oodatakse.

Lisaks on ELF tihedas läbikäimises loodustalgute mõtte jagamisel ja arendamisel Soome, Läti ja teiste Euroopa looduskaitse ja vabatahtlike vahetusega tegelevate organisatsioonidega.

Talgud Pape kaitsealal Lätis >>>

Taust

Eestimaa Looduse Fond on järjepidevaid loodustalguid korraldanud alates 2000 aastast. Suure osa sellest tööst ja talgute korraldusest on teinud ELFi vabatahtlikud talgujuhid.

Läbi aastate on see eripalgeline meeskond läbi viinud rohkem kui 400 talgut erinevatel eesti looduskaitsealadel, olles panustades üheskoos Eestimaa looduse heaks rohkem kui 60600 inimtöötundi. Ja see töö kestab ka täna!

Ootused 

Olles organisatsioonina eesti looduskaitses olulise kompetentsi koondaja laienevad kõrgemad ootused loodustalgute tausta ja tegevuste osas ka meie vabatahtlikele. Sestap on ELF järjest enam panustamas  oma teadmiste jagamisse laiemale avalikkusele läbi vabatahtlike teavitamise ja koolitamise.

Vastamaks töö iseloomule ja vabatahtlike ootustele on ELF iga-aastaselt korraldanud koolitusi ja õppepäevi praktiliste töövõtete, esmaabi oskuste ja looduse ning looduskaitse teadmiste vahendmiseks talgujuhtidele ning talgulistele.

Mõju

Talgutest, kui üksikutest ettevõtmistest on ajapikku kasvanud praktilisele looduskaitsele regulaarselt kaasa aitav töö mis hõlmab igal aastal üle poolesaja talgureisi erinevatele kaitsealadele.

Lisaks looduskaitselistele töödele õpitakse talgutel maaomanike ja spetsialistidega koos tundma erinevaid kooslusi traditsioonilisi töövõtteid ja looduskaitsetööde köögipoolt.

Tehtu ja selle tulemused

Projekti jooksul panustati nii ELFi püsivabatahtlike motivatsiooni kui ka teadlikuse tõstmisele

Loodi uusi sidemeid ning tihendati koostöösuhteid naaberriikide sarnaste organisatsioonidega.

Panustati ELFi talgutest mõjukesksema kuvandi loomisesse.


Talguliste uuringud

Looduskaitses vabatahtlikuna osalemine ja selle loodushariduslik mõju.

2012. aastal uurisime Cumulus Consulting OÜ abiga ELFi ja Pärandkoosluste Kaitse Ühingu kolme viimase aasta talgulistelt talgute mõju, talguliste motivatsiooni ning takistuste kohta. Uuringu tulemusi saab lugeda valminud raportist:  “Looduskaitses vabatahtlikuna osalemine ja selle loodushariduslik mõju 2012”
2016. aasta päris lõppus viidi samade partneritega koos läbi kordusuuring, et mõista vahepeal toimunud arenguid. Lisaks talgutel osalenute uuriti seekorda ka talgutel mitteosalenute motivatsiooni ja takistusi. Tulemuste kohta saab rohkem teda raportist: “Looduskaitses vabatahtlikuna osalemine ja selle loodushariduslik mõju 2017”
Uuringute läbiviimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.