Mereelustiku aasta 2024

Läänemeri on Atlandi ookeani idaosas asuv madal riimveeline sisemeri, millel on maailmamerega kitsas ja madal ühendus vaid läbi Taani väinade. Tegemist on ökoloogiliselt ainulaadse ning inimtegevusele väga tundliku veekoguga. Läänemere kallastel elab ligikaudu 85 miljonit inimest, kellede tegevus maa ja vee peal mõjutavad Läänemere toimimist. Mõndade tegurite toimet võimendab Läänemere aeglane veevahetus, mille tagajärjel nt orgaanilised ained kuhjuvad ning lahustuvad väga aeglaselt. Peamisteks probleemideks on eutrofeerumine, ohtlike ainete merre jõudmine (kemikaalid, raskmetallid ja ravimid), mereprügi, veealune müra, võõrliigid, kalade ülepüük ja merepõhja häiringud (nt sadamate rajamisel, veealusel kaevandamisel). Allikas: Eesti merestrateegia meetmekava (2022-2027).

Selleks, et kodumere tervist parandada, tuleb üheskoos Läänemere ümber asuvate riikidega vähendada liigsete toitainete jõudmist merre. Samuti aga planeerida põhjalikult mere kasutust, et kõigil seal tegutsevatel liikidel oleks piisavalt liikumis-, elu- ja toitumispaiku. ELFi talgute mereelustiku teema-aasta annab siinjuures oma panuse: mereprügi koristusel, kalade kudemistingimuste parandamisel, naftareostustõrje võimekuse tõstmisel ning teadmiste jagamisel.

Eestimaa Looduse Fond korraldas 1.-2. veebruaril 2024. aastal konverentsi "Meri ja soo". Esimesel päeva peategelaseks oli MERI. Juttu tuli muuhulgas mereelupaikade ja -elanike olukorrast, mereplaneeringust, põllumajandusest, kestlikust toidulauast, hüljestest, linnustikust ja tuuleenergiast. Konverentsi salvestust saab järgi vaadata siit.

Mereelustiku teema-aasta puhul toimuvad mereprügi koristustalgud Audrus ja Valgerannas ning lõhilaste kudejõgede – Mustoja ja Pada jõe – seisundi parandamise talgud. Teema-aastaga on otsapidi seotud kõik väikesaarte talgud ning mereelustik saab kasu ka rannaniitudel toimuvatest talgutöödest.

Arvestades laevaliikluse tihedust Läänemerel on ulatusliku naftareostuse teke küllaltki tõenäoline, nagu oli näha ka 2022. aasta Hiiumaa ja Lääne-Eesti saarte juhtumi puhul. Sõltuvalt aastaajast, saaste ulatusest ja asukohast võib naftareostusel olla katastroofiline mõju elusloodusele, eeskätt veelindudele. Kuigi riiklik võimekus rannikukoristuseks on pärast 2006. aasta Nõva reostusjuhtumit hüppeliselt kasvanud, on valmisolek õliga määrdunud lindude aitamiseks endiselt küllaltki madalal tasemel, s.t. vajalike oskuste ja teadmistega inimeste arv on väike, sõltudes vabatahtlike panusest. Kuna aga vabatahtlike palgatöö, perekonnaseis, tervislik seisukord jms on pidevas muutumises ning mõjutavad nende võimalusi reostusjuhtumi korral appi tulla, on endiselt õhus terav vajadus laiendada spetsiifilisi teadmisi omavate koolitatute ringi. Seetõttu viis ELF tänavu 2.-6. oktoobril läbi EUROWA standarditele vastava edasijõudnute taseme koolituse, kus eelnevalt baaskoolituse läbinud vabatahtlikele õpetati õliga määrdunud lindude kinnipüüdmist, hoidmist ja pesu. Nõnda tagame, et saame reostusjuhtumi korral elusloodusele maksimaalselt abiks olla.

Loe 2023. aastal Vormsi saarel korraldatud algtaseme koolitusest siit ja 2022. aasta reostusjuhtumist siit ja siit.

Mereprügi koristus- ja lõhejõgede korrastustalguid ning naftareostustõrje koolitust rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Eelmiste teema-aastate peategelased olid puisniidud (2023), mudakonn (2022), metsis (2021), sood (2020), ööloomad (2019), kimalased (2018), metsaelu (2017), must-toonekurg (2016), vooluveed (2015), liblikad (2014), niidurüdi (2013), kõre (2012) ja loopealsed (2011).