Mereelustiku aasta 2024

ELFi talgute mereelustiku teema-aasta

Mereelustik

Läänemeri on Atlandi ookeani idaosas asuv madal riimveeline sisemeri, millel on maailmamerega kitsas ja madal ühendus vaid läbi Taani väinade. Tegemist on ökoloogiliselt ainulaadse ning inimtegevusele väga tundliku veekoguga. Läänemere kallastel elab ligikaudu 85 miljonit inimest, kellede tegevus maa ja vee peal mõjutavad Läänemere toimimist. Mõndade tegurite toimet võimendab Läänemere aeglane veevahetus, mille tagajärjel nt orgaanilised ained kuhjuvad ning lahustuvad väga aeglaselt. Peamisteks probleemideks on eutrofeerumine, ohtlike ainete merre jõudmine (kemikaalid, raskmetallid ja ravimid), mereprügi, veealune müra, võõrliigid, kalade ülepüük ja merepõhja häiringud (nt sadamate rajamisel, veealusel kaevandamisel). Allikas: Eesti merestrateegia meetmekava (2022-2027).

Selleks, et kodumere tervist parandada, tuleb üheskoos Läänemere ümber asuvate riikidega vähendada liigsete toitainete jõudmist merre. Samuti aga planeerida põhjalikult mere kasutust, et kõigil seal tegutsevatel liikidel oleks piisavalt liikumis-, elu- ja toitumispaiku. ELFi talgute mereelustiku teema-aasta annab siinjuures oma panuse: mereprügi koristusel, kalade kudemistingimuste parandamisel, naftareostustõrje võimekuse tõstmisel ning teadmiste jagamisel.
2023. aasta sügisel Rammu talgutel nähtud hallhüljes. Foto: Ülo Veldre.

Teema-aasta logo

Kujundas Ülle Ottokar.


Teema-aasta tegevused


Mere ja soo konverents

Eestimaa Looduse Fond korraldas 1.-2. veebruaril 2024. aastal konverentsi "Meri ja soo". Esimesel päeva peategelaseks oli MERI. Juttu tuli muuhulgas mereelupaikade ja -elanike olukorrast, mereplaneeringust, põllumajandusest, kestlikust toidulauast, hüljestest, linnustikust ja tuuleenergiast. Konverentsi salvestust saab järgi vaadata siit.

Talgud

Mereelustiku teema-aasta puhul toimuvad mereprügi koristustalgud Audrus ja Valgerannas ning lõhilaste kudejõgede – Mustoja ja Pada jõe – seisundi parandamise talgud. Teema-aastaga on otsapidi seotud kõik väikesaarte talgud ning mereelustik saab kasu ka rannaniitudel toimuvatest talgutöödest.

Talgulised 2024. aasta sügisell Saarnaki laiul. Foto: Kairi Puur.Audru talguid kajastas ka Osooni saade.

Talgutel kogutud prügi liigiti:


Prügi liikAudruValgeranna
Segaolmejäätmed50 kotti (á 100 L)61,49 kg
Klaas50 kg10,7 kg
Plast26 kg67,75 kg
Kalastus-/mereprügi60 kg50,75 kg

Huvitavamad prügileiud Audru ja Valgeranna talgutelt:

Kahte kilekotti pakitud roosipõõsas Diivanipadjad
Merepoi
Laste ujumismadrats
Aku
Käsisaag
Hobuseraud
Legomees
2 õlikanistrit (á 3 L)
Oksakäärid
Golfipallid
Drenaažitoru
Kalavõrk
Saabas puu otsas
Bikiinid
Ujumispüksid
Turvaelement
Serviis
Lokirullid
Aluspüksid
Rehvid
Külmkapp



Naftareostustõrje vabatahtlike võimekuse tõstmine

Arvestades laevaliikluse tihedust Läänemerel on ulatusliku naftareostuse teke küllaltki tõenäoline, nagu oli näha ka 2022. aasta Hiiumaa ja Lääne-Eesti saarte juhtumi puhul. Sõltuvalt aastaajast, saaste ulatusest ja asukohast võib naftareostusel olla katastroofiline mõju elusloodusele, eeskätt veelindudele. Kuigi riiklik võimekus rannikukoristuseks on pärast 2006. aasta Nõva reostusjuhtumit hüppeliselt kasvanud, on valmisolek õliga määrdunud lindude aitamiseks endiselt küllaltki madalal tasemel, s.t. vajalike oskuste ja teadmistega inimeste arv on väike, sõltudes vabatahtlike panusest. Kuna aga vabatahtlike palgatöö, perekonnaseis, tervislik seisukord jms on pidevas muutumises ning mõjutavad nende võimalusi reostusjuhtumi korral appi tulla, on endiselt õhus terav vajadus laiendada spetsiifilisi teadmisi omavate koolitatute ringi. Seetõttu viis ELF tänavu 2.-6. oktoobril läbi EUROWA standarditele vastava edasijõudnute taseme koolituse, kus eelnevalt baaskoolituse läbinud vabatahtlikele õpetati õliga määrdunud lindude kinnipüüdmist, hoidmist ja pesu. Nõnda tagame, et saame reostusjuhtumi korral elusloodusele maksimaalselt abiks olla.

Loe 2023. aastal Vormsi saarel korraldatud algtaseme koolitusest siit ja 2022. aasta reostusjuhtumist siit ja siit.
Naftareostustõrje vabatahtlike edasijõudnute taseme koolitus Pärnumaal, Ojako puhkekeskuses, 2024. aasta oktoobris.
Foto: Kadri Aller.
Mereprügi koristus- ja lõhejõgede korrastustalguid ning naftareostustõrje koolitust rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Varasemad teema-aastad

Eelmiste teema-aastate peategelased olid puisniidud (2023), mudakonn (2022), metsis (2021), sood (2020), ööloomad (2019), kimalased (2018), metsaelu (2017), must-toonekurg (2016), vooluveed (2015), liblikad (2014), niidurüdi (2013), kõre (2012) ja loopealsed (2011).