Suuresti inimtegevuse tagajärjel on ebapärlikarbile sobivad veekogud kogu Euroopast praktiliselt kadunud. Haruldast liiki saab päästa üksnes tema viimaseid teadaolevaid elupaiku väga rangelt kaitstes ning seal targalt ja ettevaatlikult tema elutingimusi parandades.
Eestimaal kõige vanemaks elavat loomakest kaitsta pole aga sugugi lihtne, sest peale tema enda ja ta eluala peame ebapärlikarbi omapärase arengubioloogia tõttu hoolitsema ka vaheperemeheks olevate kalaliikide ning nende elukeskkonna eest.
Veel eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel niideti paljude veekogude ääri ning kasutati jõgede kaldaid karjamaadena. Kaldapuistutest varuti ka kütet ja seetõttu oli vette varisenud puid vähe ning vee vaba voolamist ei takistanud miski. Ka ei pudenenud igal sügisel vette tohutul hulgal puulehti, mis sinna kopratammide taha settida saaksid.
ELFi tublide talguliste ülesandeks ongi Lahemaal üks sisselangenud puid ning erinevat sorti muud risu täis jõgi aegamisi ja ettevaatlikult puhtaks teha ning kallastele kasvanud võsa trimmerite ning saagide abiga taganema sundida, et läbi selle ehk ka üks ülimalt ohustatud liik Eestisse püsima jääks.
Lisaks tänuväärse töö tegemisele on võimalik avastada mitmekesist Lahemaa loodust ning peale tööd nautida kuuma saunaleili.
Talguid toetab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programm „Integreeritud mere- ja
siseveekogude korraldamine".