Sügis viib kahepaiksed puhkusele – ka harivesilikud on selleks aastaks oma aktiivsed toimetamised peagi lõpetanud ja sätivad end maismaale talveunne. Kevadel naastakse järglaste ilmaletoomiseks sobivatesse sigimisveekogudesse. Taaskord on aeg Haanjamaa kuplite vahel harivesilike elupaikades „remonti“ teha.
Harivesilik eelistab paljunemiseks veekogusid, mille päike kiiresti üles soojendab. Sellepärast ei rõõmusta ta, kui sobivate veekogude kaldad ja ümbrus kinni kasvavad. Tiikides vohav taimestik kasutab kõdunemisel rohkelt ära hapnikku, muutes elutingimused veelgi raskemaks. Selliste murede vältimiseks on võimalus üheskoos abikäsi ulatada ning harivesilike tiigid korda seada.
Haanjamaa pakub talgulistele igat masti töid. Tarvis on võtta kätte saed ja trimmerid tiigiümbruse puhastamiseks, süüdata kena oktoobrikuine lõke tekkinud materjali põletamiseks ning vajadusel tõmmata jalga kalamehekummikud hundinuia ja teiste dominantsete veetaimede õngitsemiseks. Lisaks talgutööle tehakse tutvust kohalike vaatamisväärsustega, õpitakse tundma piirkonna loodust ning lõõgastutakse saunalaval.
Harivesiliku talgud on hea võimalus võtta ette retk Eesti lõunakanti, suurte laante ja jääaja kujundatud pinnavormide vahele, andmaks oma panust meie looduse haprate pärlite kaitseks.
Talgujuhid on Siim Angerpikk ja Epp Adler.
Talguid rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.