Haanjamaa ei vääri tähelepanu mitte ainult selle poolest, mis toimub kuplite tipus, väga vägev elu kihab ka nende jalamil ja nendevahelistes nõgudes. Sellel korral kutsume Haanjamaale tulema nina maas, et uudistada siinse kandi tiikides toimuvat, sest need võivad peita üht väga isevärki looma - Eesti sabakonnade kuningat, harivesilikku.
Looduskaitse all olev Harivesilik ehk põhja-harivesilik (Triturus cristatus) on salamanderlaste sugukonda vesiliku perekonda kuuluv kahepaikne. Harivesilik eelistab väikseid järvi, metsakraave, küla- ja saunatiike, kopra üleujutusalasid ning karjääriveekogusid. Veekogu suhtes on harivesilik üsna nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt osaliselt päikesepaistelised, madalat kasvu veetaimedega (vesimünt, penikeel) ning kaladeta väikeveekogud.
Harivesilike peamiseks ohustajaks on veekogude kinnikasvamine. Kui veekogusid enam ei kasutata, kasvavad need kõrget veetaimestikku täis ja võsastuvad. Ladestuvate taimeosade tõttu hakkab ladestuma muda ja veekogud muutuvad hapnikuvaesteks, mis pärsib kudu ja kulleste arengut. Ajapikku sellised veekogud võsastuvad täielikult ja kaovad.
Juuni alguses on vabatahtlikel hea võimalus ELFi talgute raames harivesilikke aidata. Haanjamaa kuplilisel maastikul asub palju harivesilikele sobivaid tiigikesi, mida tuleks aeg ajalt kevadel hundinuiadest puhastada, et kinnikasvamist ära hoida. Tõmbame jalga kalamehe säärikud, kummikud või sulistame (soojema ilma korral) paljajalu tiigivees ning tõmbame tiikidest välja hundinuiad, pajud jms ning tarime need kokku. Kindlasti saame rohkem teada nii harivesilikest kui teistest kahepaiksetest.
Talgupäevadesse mahub ka väike matk Haanja looduspargis ning kosutav saunaleil.
Vabatahtlikud talgujuhid on Meelis Sepp ja Liis Kuresoo.
Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.