Quo vadis, Hobulaid? Too pikergune ja kitsas maakild asub mandri ja Vormsi vahel. Kes on kordki elus väljunud Rohuküla sadamast praamiga kas Hiiumaale või Vormsile, on silmapiiril seda saareviirgu kindlasti tähele pannud. Varemalt püsielanikega laid on nüüd pigem suvilaomanike päralt ning maakasutuse muutuse tõttu metsastunud. Ajalooliselt oluliselt lagedamat saart on minevikus kasutatud Haapsalu piiskopilinnuse sälgude suvise peatuspaigana – sellest ka nimi Hobulaid.
Hobulaid on hurmav saar ja kõige hunnitum on laiu keskosas asuv puisniit. Just selle puisniidu pärast me talgulisi Hobulaiule kutsumegi. Abiks saab olla poolloodusliku koosluse taastamisel: suursuguste tüvedega puude alt ja ümbert noort võsa eemaldades avaneb järk-järgult kaunis merevaade ning puisniidu maaliline ilme. Siinne oivaline maastik on tähtsaks elupaigaks mitmele taime- ja putukaliigile ning tema loodusväärtus on hindamatu.
Asise töö kõrvalt jääb piisavalt aega ka saare loodusega tutvumiseks. Katsuge näiteks puisniidu ligidalt merekaldalt üles leida kivi, kuhu kunagi saarel suvitanud kunstnik on raiunud sisse sõnad Quo vadis. Eraldi märkimist väärivad kahtlemata ka tamme-meenutava võraga lühtermänd, rohkelt liiklusmärke sisaldav metsateede ristmik ning sadama süvendamiseks kasutatav ekskavaator. Sõbralikust pererahvast ja õdusast saunast rääkimata. Lisaks on Hobulaiu talgu tänavu kuulutatud ööloomade teema-aasta talguks: putukateadlase Urmas Jürivete juhendamisel saab siin kaasa lüüa ööliblikate püügis ja määramises. Lisaks tutvustab Silvia Lotman Natura-LIFE projekti tegemisi.
%20(1).png)