Olid ajad, mil niidurüdi jaoks sobivaid elupaiku kujundasid ürghobused ja metsikud sõralised. Tänapäeval on niidurüdi meeliselupaikadeks märjad rannaniidud, mille avatuna hoidmiseks tuleb järjepidevalt karjatada loomi ning hoida ära võsa ja pilliroo pealetung. Nagu mitmel varasemal aastal, pakime seljakotid ja seilame vaprate kaastalgulistega Käina lahe äärsetele Kassari rannaniitudele. Siinsel Hiiumaal niidurüdide võtmealal on tubli talupere oma valduseid lindude ja muu elustiku jaoks hooldanud aastaid, kuid kohapealsele kadakavõsale uue ja vana näitamiseks on teretulnud iga talgulik kätepaar!
Möödunud sajandi alguseni oli niidurüdi Läänemere mail suisa tavaline kurvitsaline, kelle asurkonna suuruseks hinnati 100-200 tuhat paari. Aeg on läinud edasi ja looduskaitse 1. kategooriasse kuuluva niidurüdi Läänemere äärse populatsiooni suuruseks hinnatakse vaid kuni 600 pesitsevat paari. Neist umbes kolmandik elab Eesti rannikul ja rabades ja nii on siinsetele rüdidele sobilike elupaikade tagamine väga vajalik.
Miks
rüdi talguliste abikäsi ootab?
Madal, lage ning kõrge rohuta rannaniit on parim paik paljudele kahlajatele, sest siin saab rohketes eriilmelistes mikroelupaikades kenasti kõhu täis. Kui on kuivem, tuleb otsida merepoolsematest lompidest ja adruvallidelt, kui on märjem, siis suuremalt maalt rohu seest. Tähtis on ka see, et lagedal märkab vaenulikku kiskjat või pesaröövlit aegsasti ning tavaliselt jõuab ka midagi ette võtta. Lindude jaoks on suurim õnnetus, kui sellisel lagedal rannal hakkavad vohama roog ja puud-põõsad. Siis ei ole pikast nokast ja kõrgetest jalgadest enam toidu otsinguil abi ning kurjade kavatsustega pesaröövel või kiskja saab lihtsalt ligi hiilida.
Kadakate
ja võsa leviku ohjamine poollooduslike koosluste taastamisel on
peaaegu lõputu töö. Niisiis võetakse taas ette üks kadastikuks
muutuv ala ning üheskoos antakse sellele õige rannaniidu ilu ja
olu. Kuna talgutel käib töö ja puhkus üheskoos, siis tasub
kindlasti varuda aega ka saare looduse ja kultuurieluga tutvumiseks.
Nelja päeva ja kolme öö jooksul pakub Hiiumaa talgulisele kõike,
mida hing ihkab – avarat taevalaotust, sinist silmapiiri, lummavaid
lõhnu ning helisid. ELFi talgute ööloomade aastale kohaselt proovime
lepidopteroloog Allan Selini abiga määrata ka oma elu esimesed ööliblikad!
Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.