Rohealade trumbiks on käpalised, mida on Keilas kasvamas vähemalt 18 liiki. Prominentsematena olgu siinkohal mainitud näiteks kaunis kuldking, lõhnav käoraamat ja Russowi sõrmkäpp. Siin tegutsevad aga ka mägrad, hiireviud, sookured, ilvesed jpt sulelised ja karvased. Tammiku tee ääres olevat puisniitu asuti Keila abilinnapea Inge Angerjas'e eestvedamisel taastama kümmekond aastat tagasi ning nüüd on ala oma tammegruppidega tõeliselt silmarõõmustav. Aastaringselt võib siin jooksmas kohata metskitsi, kevadel käia kullerkuppe imetlemas ning jaanipäeva paiku ööviiuleid nuusutamas.
Selleks, et puisniidu liigirikkus püsiks, on ala tarvis käsitsi niita ning nõndaks haaramegi üheskoos vikatid kätte. Ära muretse, eelnev vikati kasutamise kogemus ei ole tarvilik, sest nõuandeid ja näpunäiteid jagab
vikatiekspert Priit Kukk. Meie tööpäeval on puisniidul lisaks toimumas avalik
niitmispäev, mis tähendab, et lühikest aega liituvad meiega ka kohalikud vikatihuvilised.
Kui ilmaolud seda soosivad, siis läheme reede õhtul Ohtu raba serva
öösorre kuulama. Pühapäeval viib aga talgujuht Kadri Aller
– Keilas sündinud ja kasvanud, iga nurgatagust ja kohalikku legendi tundev – talgulised Keila
pärandmaastike jalgsimatkale (9 km). Rännakul me piimajõgesid ei luba, küll aga vähemalt üht Pudrumäge
– puisniiduilmelist madalsoosaart. Ja muidugi loopealseid ja salumetsi, kadunud talukohti ja käpalisi.
Talguid rahastab projekt: LIFE20 NAT/EE/000074 WOODMEADOWLIFE , mida rahastavad Euroopa Liidu
LIFE programm ning
Keskkonnainvesteeringute Keskus.
