Puisniidud on viimaste aastakümnete jooksul Eesti maastikupildis jäänud harvaks nähtuseks, kuid päris kindlasti on nad siiani säilinud meie kõigi mälupildis kui ühed mitmekesisemad ja kaunimad maastikud, mida inimene ja teda ümbritsev loodus koos loonud on.
Puisniidu hooldamine on suur töö. Kunagi tasus see end ära väärtusliku heinasaagi, marjade ja aoga – asjadega, mida me neil päevil enam ülearu hinnaliseks ei pea. Siiski leidub veel entusiaste, kelle jaoks puisniitude säilimine on oluline ja ühe sellise tubli maahooldaja tööde edenemisele saame sedakorda taas oma ühise panuse anda.
Kõik, see mis kevadisel ajal puisniidul tehtud saab, tasub suvise heinateo ajal end kuhjaga ära. Just nüüd, kui rohi ei ole veel vohama hakanud on parim aeg talve jooksul puudelt pudenenud oksad kokku korjata ning lõketes ära põletada, et need suisel ajal vikati teele ette ei jääks.
Lisaks võimalusele tublisti värskes õhus tööd vihtuda on meie vähestel järelejäänutel metsheinamaadel loodusesõbrale väga palju anda. Siin kasvavad koos nii niitude kui metsade taimed. Mitmelt Eesti puisniidult on leitud neid lausa üle 70 eri liigi ühelt ruutmeetrilt. Taimed meelitavad ligi liblikaid ja teisi putukaid, kes omakorda teevad piirkonna atraktiivseks erinevate lindude jaoks.
Pärast kevadiselt tärkava puisniidu ilu nautimist saame oma keha ja vaimu esiisade kombel värskendada saunalaval.
Talgujuhid Kaia Kask ja Eva-Maria Lass.
Talguid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.