Eestist on leitud tervelt 14 liiki nahkhiiri. Paljud neist on aga siin oma leviala põhjapiiril ning seetõttu haruldased. Kuna siinmail ei leidu piisavalt palju looduslikke koopaid, kus nahkhiired saaksid talveunes karmi talveaja mööda saata, sõltuvad need tiivulised loomakesed inimkätega loodud rajatistest. Talvituvaid nahkhiiri leidub näiteks vanades kaevanduskäikudes, keldrites, kindlustes ja muudes hoonetes.
Üheks selliseks kohaks on Läänemaal asuva Kloostri mõisa kelder ja varemed. Pealetungiv võsa ja puude juured on aga hakanud keldrimüüre lõhkuma, mistõttu suundumegi talgukorras appi, et aidata säilitada tähtsat talvituspaika.
Kloostri mõis pärineb keskajast, mil see rajati nunnakloostri majandusmõisaks. "Vanal heal rootsi ajal" sai kindlustatud peahoonest uhke kahekorruseline barokne kivihäärber. Hooned jäid aga vahepeal tühjalt seisma ning puitosad lammutati vahetult enne II maailmasõja algust. Häärberi ja kõrvalhoonete kivist osad on varemetena säilinud tänini ning neid asuti pärast taasiseseisvumist võsast puhastama.
Nahkhiired on väga olulised putukate arvu reguleerijad. Niisiis peame seisma hea selle eest, et neil oleks siinmail piisavalt häid talvitumiskohti. Nad vajavad talvitamisel rahu ja vaikust, sest sagedane ärkamine kulutab rasvavarusid ning viib nahkhiirte hukkumiseni, kuna talvisel ajal ei leidu putukaid, kelle arvelt kõhtu täis süüa. Kahjuks tekitavad keldritesse või käikudesse sattuvad inimesed liigselt müra ja häiringuid ning nahkhiirte talveuni ongi mokas. Seetõttu on tarvis parendada talvitumistingimusi ja just sellega me Kloostri varemete vahel tegelemegi.
Vabal ajal katsume leida aega imekauni Matsalu Rahvuspargi looduse seiramiseks ning laupäeva õhtul läheme Matsalu Loodusfilmide Festivali (MAFF) võidufilmi vaatama (pilet ELFi poolt).
Talguid kaasrahastab RMK.