Looduses käimiseks ja väljas töötamiseks on septembri algus väga hea aeg. Pole veel külm, aga pole ka liiga palav. Kärbsed, parmud ja sääsed on ennast juba talvituma sättinud ning ei sega ausat tööinimest. Just selline aeg on suurepärane ka pärandkooslustega tutvuse tegemiseks.
Et sellest heast ajast maksimum võtta kutsub Eestimaa Looduse Fond bioloogiaõpetajaid Manilaiule. Selle napi aga sisuka väljasõidu eesmärk on rohkem teada saada pärandkoosluste tekkimisest, levikust ja olukorrast tänapäeval ning parandada siin rannaniidul elutseva jutt-selg kärnkonna ehk kõre sigimistingimusi.
Pärandkooslused, mis
veel sadakond aastat tagasi laiutasid umbes neljandikul Eestimaast on
tänapäevaks muutuste tõttu põllumajanduses taandunud vaid
üksikutesse paikadesse. Need üksikud kohad on saanud paljude
haruldaste liikide viimasteks pelgupaikadeks ning looduskaitsjad
teevad suuri jõupingutusi, et pärandkooslusi jätkuvalt kasutuses
hoida.
Ka Manilaiu rannaniidud peidavad mitmeid haruldusi, kelle hulgas on meid sel korral eriliselt huvitav kõre. Kui kunagi oli kõre laialt levinud kogu Lääne-Eestis, siis viimase viiekümne aastaga on asurkond kokku kuivanud 15 pisikese leiukohani, kus säilimiseks vajab ta iga-aastast kaasabi sigitiikide hooldamise näol.
Lisaks kaunitele looduselamustele muudab Manilaiul viibimise alati meeldejäävaks Riida talu külalislahke pere, kes pakub meile ulualust ning nuumab hea ja paremaga.
Õppe- ja talgulaagrit toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.