Soode kuvand põliste eestlaste seas on alati olnud kahetine. Ühelt poolt oli soo pelutav ja läbipääsmatu paik, teisalt jälle olid soosaared turvaline koht, kuhu sõdade ja vaenuvägede eest pakku minna. Sedamööda kuidas rahvastik kasvas, hakati üha rohkem soid kuivendama, et saada juurde heina- ja põllumaad. Kuivendatud sood aga paiskavad atmosfääri kasvuhoonegaase, aidates seeläbi kaasa inimtekkelistele kliimamuutustele.
Intensiivse kuivendamise käigus on Eesti soode pindala langenud umbes 20 protsendilt 5 protsendile. Niimoodi kahanevad paljude liikide, näiteks rabapüü, turbasammalde ja jõhvikate elupaigad ning olulised magevee reservuaarid. Ühtlasi on kuivendatud rabad ja neid ümbritsevad metsad tuleohtlikumad. Seetõttu on asutud siin-seal mõningaid soid taastama, ehitades selleks kuivenduskraavidele paisusid, et takistada vee väljavoolu soodest. Palju tööd tehakse ära kopaga, kuid kõikjale rasketehnikaga ligi ei pääse, mistõttu saavad paisude ehitamisel anda olulise panuse ka talgulised.
Sootalgute tööplatsid asuvad enamasti teedest kaugel, mistõttu tuleb kohale jõudmiseks läbida paar kilomeetrit metsatukki ja rabamaastikke, kandes sealjuures kõiki tööriistu kaasas. Paisu ehitamisel kaevatakse turbast pätse, millest laotakse kuivenduskraavi tõke. Turba kasutamisel on palju eeliseid: see on kohalik ja looduslik materjal, mis püsib hästi koos ja sulandub ümbritsevasse maastikku. Töö on füüsiliselt nõudlik, kuid lõbus ja keskmisele talgulisele igati jõukohane, eriti veel juhul, kui tööpause kombineerida marjade korjamise või rabalaukas suplemisega. Boonusena lisanduvad juurde veel ihuliikmeid rammestav õhtune saun ning Lääne-Virumaa kaunid maastikud. Talgutööd tehakse Laukasoos.
Vaata lisaks soode teema-aasta lehte, kus on samm-sammult näidatud turbapaisu ehitamise etapid.Talguid juhib vabatahtlik talgujuht Maria Teng.
Talguid rahastab projekt Soode kaitse ja taastamine LIFE Mires Estonia (projekt nr: LIFE14 NAT/EE/000126).
NB! Enne talgutele registreerimist loe palun läbi koroonaviirusega seonduv info.