Sootalgud Lääne-Virumaal V

19. august - 23. august 2020

Oleme harjunud mõtlema, et meie kodumaal on palju soid - tervelt viiendik kogupindalast. Tegelikult on aga pilt seoses varasemate aastakümnete ulatuslike sookuivendustega oluliselt muutunud ning tänapäeval moodustavad Eesti maastikest sood ca 5%. Soode kuivendamine ei tule aga sugugi kasuks globaalse kliimasoojenemise leevendamisel, sest süsinikku seovad ainult kuivendamata sood. Nõndaks on Eestis asutud mõningaid soid taastama. Miks ja kuidas seda tehakse?

Soo on ainulaadne ökosüsteem, kus talletatakse suurtes kogustes magevett ning mis aitab pehmendada põuda ja üleujutusi ümbritsevas maastikus. Soo on elupaigaks paljudele liikidele, kes teistes ökosüsteemides elada ei saa. Olgu siinkohal mainitud näiteks turbasamblad, mida on Eestis teada ca 40 liiki, putuktoiduline huulhein ja jõhvikad. Seetõttu on tähtis mõningaid kuivendatud soid taastada ja seda tehakse blokeerides vee väljavoolu rabast kuivenduskraavide kaudu. Kraavidesse ehitatakse koppadega paisusid, kasutades selleks kohalikku ja looduslikku materjali: turvast.

Kuna rabamaastikul kõikjale raskete masinatega ligi ei pääse, ehitatakse osa paisusid käsitsi talgutööna. Siinjuures tuleb arvesse võtta, et tööplatsile jõudmiseks tuleb jalgsi läbida paar kilomeetrit keerukat maastikku ning turbapätsid, nende kaevamine ja edasiandmine on küllaltki rasked. Raskused kaaluvad aga kahtlemata üles kaunid maastikud, vahva seltskond, lustliku iseloomuga tiimitöö ning õhtune saun. Talgutööd tehakse Ohepalus. Selleks, et talgule vunki juurde lisada, on soode teema-aasta puhul külla tulemas lepidopteroloog Allan Selin, kes teeb talgulistele sooputukate retke.

Vaata lisaks soode teema-aasta lehte, kus on samm-sammult näidatud turbapaisu ehitamise etapid.

Talguid juhib vabatahtlik talgujuht Carmen Pajuste. Talguid rahastab projekt Soode kaitse ja taastamine LIFE Mires Estonia (projekt nr: LIFE14 NAT/EE/000126).

NB! Enne talgutele registreerimist loe palun läbi koroonaviirusega seonduv info.

Hobulaiu puisniit Manilaiu kõretalgud II