Puisniidud kuuluvad meie vanimate maastikuvormide hulka. Nad tekkisid ürgveise, piisoni ja ulukhobuse poolt lagedamaks söödud hõredamasse metsa. Heina hakati puisniidul tegema umbes 2000 aastat tagasi. Sellest ajast peale on erinevad taime-, putuka- ja linnuliigid kohastunud just puisniidul elamiseks. Möödunud sajandi teine pool tõi aga karjakasvatusse ja heinaniitmisse nii suuri muutuseid, et puisniidud hakkasid vaikselt kaduma ja võssa kasvama. Puisniitude liigirikkuse säilimiseks on heina niitmine üliolulise tähtsusega. Vikatiga niitmine on mõnus lihaste treenimise võimalus, mille käigus saab üleliigne hein eemaldatud ning rohus toimetavatel putukatel, rohutirtsudel ja konnadel jääb aega vikatiterast ohutusse kaugusse pageda.
Juba kümnendat korda toimuv Suvekool on kujunenud omamoodi festivaliks, kus lisaks niitmisele toimub mitmeid põnevaid tegevusi nii suurtele kui ka väikestele talgulistele. Ööülikooli loengus räägib Jüri Metssalu Eesti heinamaapärimusest. Alo Unt õpetab, kuidas tööst väsinud lihaseid traditsiooniliste oskuste abil turgutada. Sauna-aastale kohaselt teeme üheskoos vihtasid ja hellitame oma keha ja vaimu saunanaise Laura Skatškov'i juhendamisel. Roland Burk õpetab huvilistele traditsioonilist puutööd. Reedel viib meid oma lugudega laia maailma Polina Tšerkassova. Laupäeva õhtul aga paitab oma muusikaga kõrvu ja paneb jala tatsuma Rändaja. Meie tolmeldajate ja ööliblikate maailma tutvustab Urmas Jürivete. Vikatiga heinaniitmist õpetavad Avo Rosenvald ja Priit Kukk. Maitsva taimetoidu eest hoolitseb Triin Libe. Lisaks jagub harivaid ja mõnusaid jutuajamisi, erilisi hetki looduses ning kindlasti ka suuremaid ja väiksemaid üllatusi.