Jaanus Libeki sõnul on vabatahtlike panus looduskaitses väga vajalik. Eestile omased maastikud ja nende liigiline koosseis on olnud läbi aja inimtegevusest vähemal või rohkemal määral mõjutatud. „Kui mõneski kohas saab loodus seda paremini hakkama, mida vähem inimene sinna sekkub, siis meie puisniitude, loopealsete ning rannaniitude elurikkus sõltub paljuski sellest, kas ja kuidas inimene seal tegutseb," selgitas Libek talgutööde tagamaid.
Peale pärandmaastike hooldamise ja taastamise saavad vabatahtlikud suvistel talgutel kaasa lüüa mitme haruldase ja kaitsealuse liigi – näiteks harivesiliku, kõre ja ebapärlikarbi – elupaikade korrastamisel. Tänavune talguhooaeg kulgeb suures osas vooluvete-aasta märgi all. Koostöös Eesti Loodushoiu Keskusega tutvutakse Eesti jõgede ja sealse elustikuga, tehakse vooluveekogude heaks talgutöid ning võetakse ette retki jõgede peal ja kaldal.
Traditsioonilisi töövõtteid tutvustavad ja loodusega vahetut sinasõprust pakkuvad loodustalgud toimuvad erinevatel looduskaitsealadel ja rahvusparkides. Talguhooaeg kestab kevadest sügiseni – nii kuidas ilma ja päevavalgust jagub. Kõige tihedam on juuli ja augusti kalender. ELFi talgusuvi ei hõlma vaid töötamist – tegemist on vahetut osalust pakkuva aktiivse puhkusega, kus osalejad saavad tööoskusi, teadmisi ümbritseva looduse ja selle asukate kohta.
ELFi talgureisidele saavad huvilised registreeruda veebilehel: http://www.talgud.ee/talgud/2015
Vooluvete aasta kohta saab infot: http://talgud.ee/vooluvete-aasta
Talgute korraldamist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, RMK ja mitmed eraisikud ning ettevõtted.