“Sel korral pöörasime niitmistehnika õppimise kõrval palju tähelepanu vikatihooldusele. Suvekooli niitmise juhendaja Avo Rosenvald rääkis heinateost ning näitas, kuidas vikatile löe otsapanek käib. Juhendajad Inglismaalt selgitasid vikati pinnimistehnikaid ja kõik osalised said seda ka ise katsetada,” räägib suvekooli korraldaja Piret Väinsalu.
Osalejaid haaras kaasa laupäevane niitmisvõistlus, kus lisaks platsi puhtaks niitmise kiirusele arvestati ka töö kvaliteeti. Võistlejaid oli tosin ning kõige kiirema ja korralikuma töö tegi Haapsalust pärit Priit Kukk. Elevust tekitas ka Vello Tamme ja Hämariku heinaniitmine vana hobuniidukiga.
Tegevusi jagus veelgi: Ökoloog Jaak-Albert Metsoja rääkis puisniitude elust ja olust ning pani mõtlema pärandkoosluste tuleviku üle. Ööülikooli loengus kuulasid suvekoolilised Rein Marani tähelepanekuid loodusfilmide tegemisest ja mõtteid loodusest. Pärimusmuusik Mari Tammar viis kõiki pärimusmuusika, laulu ja pillide maailma, millest sai alguse tore õhtu täis spontaanset laulmist. Pühapäeval käidi kohaliku looduskaitsja Urmas Vahuri juhendamisel vanas Kurese külas. Hiljem aga lõunatati võrdluseks Pikavere külas, kus samasugused kiviaiad ääristasid elavate majapidamisteni viivaid teid.
Põnevaks täienduseks seekordses suvekoolis olid külalised Inglismaalt. Simon Damant ja Nigel Padams rääkisid sellest, kuidas Inglismaal vikatikultuur viimastel aastatel elama on hakanud. Nemad omakorda olid vaimustunud sellest, kuidas eestlased mäletavad oma lapsepõlvest vikatiga töötamist või kasvõi kuuri seinal rippuvat vikatit. Inglismaal kadus see kõik juba mitme põlve eest. Alles hiljuti on huvilised traditsioonilist niitmist edendama hakanud. Nad on üle toonud vikatitöö võtted Rumeeniast, kuna sealsetes mägedes on heinategu kariloomadele järjepidev senini ning nende juures on võimalik seda õppimas käia. Inglise traditsioonilised vikatid on vastukaaluks väga rasked ja neid nad ise kasutama ei kipu. Muide, sealsete niitmisentusiastide ettevõtmistele elab kaasa ka prints Charles. Loodame, et loodud tutvused üle mere sõpradega jäävad kestma ning ka järgmisel aastal õnnestub neid Eestis tervitada.
Ka rabasaarel niitmine oli paljude jaoks uus kogemus. Osaleja Tenno Toomistu meenutab: “Üks meeldejäävamaid hetki oli õhtune jõudehetk rabal. Kohe niidetava ala kõrval saime päikese käes pehmel turbasamblal lebada ja see tõi tõelise suve tunde. Samuti maitsesid kosutavalt rabaserva mustikad, sinikad ja pohlad.”
Fotomeenutusi suvekoolist näeb ELFi Facebooki fotoalbumist ja talgute lehe fotogaleriist.
Aitäh kõikidele osalejatele, korraldajatele ja kaasa elajatele!
Suvekooli toetasid SA Keskkonnainvesteeringute keskus ja Eesti Kultuurkapital.