Eesti niidurüdisid on värvrõngastatud (st mitme värvilise rõngaga unikaalseid kombinatsioone moodustades rõngastatud) 2010. aastast alates. Selline rõngastamise viis võimaldab lindude üksikuid isendeid ära tunda neid häirimata. Ohustatud niidurüdi puhul on seda peamiselt vaja läinud selleks, et uurida isendite omavahelist sugulust ning väikesest arvukusest tuleneva geneetilise vaesumise ohtu.
Kuid selline rüdide märgistamise viis on linnu-uurijatele toonud rüdide kohta ka muid põnevaid teadmisi. Näiteks on selgunud, et seni pea vankumatult paigatruuks peetud lind võib elupaiga kinnikasvamise korral siiski enda jaoks uusi alasid asustada. Olulist infot on saadud lindude eluea ja suremuse kohta. Ka seni teadaolev kaugeim rändepeatuspaik selgus just värvirõngaste info kaudu.
Möödunud nädalal rõõmustas Eesti juhtiv niidurüdi uurija Hannes Pehlak sotsiaalmeedias teadaandega: “Kell 8.03 leiti üks Muhus Kõinastu leedel pesitsev värvirõngastega niidurüdi Kanaaridel La Palmal peesitamas. Tegu on seni kaugeima Eesti niidurüdi taasleiuga. Lind võis olla tagasiteel Mauritaania rannikult Banc d'Arguin'st, mis on rändetee olulisim kahlajate talvitusala.”
2011. aasta kevadel värvirõngad saanud isaslinnu tuvastamise loost räägib täpsemalt Soome linnumehe Antti Rönkä inglisekeelne blogipostitus: http://potatopit.blogspot.fi .
Värskeima info kohaselt on esimesed niidurüdid oma Eesti pesitsusaladele naasnud juba märtsi viimastel päevadel. Üks värvirõngastega Kõinastu rüdi on tagasi oma pesitsuspaigas üleeilsest, kuid loo peategelast veel siinmail märgatud pole.
ELF soovib koduteel olevale kolla-sinist rõngakombinatsiooni kandvale isasrüdile head kojujõudmist ning talgulistele magusat suveootust, mil taaskord Kõinastule asja teeme.