Soorüdi alamliik niidurüdi on rannaniitudel pesitsev lind, kelle arvukus on viimase 60 aastaga langenud kõigest 200 paarini. Peamiseks ohuteguriks on kasutuseta jäänud rannakarjamaade võsastumine, sest lühijalgsele niidurüdile ei sobi kõrge taimestikuga alad. Ta vajab loomade poolt madalaks söödud muruga rannikuala, kus leidub toidupoolist ehk selgrootuid pakkuvaid veesilmi ja mudalaike. Ühtlasi kujutavad võsatukad niidurüdile ohtu ka selles mõttes, et nende varjust saavad linde rünnata kiskjad. Niidurüdi on meelepärane kõhutäis nii rebasele, kährikkoerale ja mingile, kui ka hallvaresele, rongale, kalakajakale ja loorkullidele.
Seetõttu katsume niidurüdile abiks olla rannaniitude puhastamisel kadakatest ning edasise töö – uute kadakate pealekasvamise vältimise – teevad ära juba mägiveised. Talgutöö kõrvalt tasub kindlasti vaatama minna ka kunagist hirvede jootmiskohta. Esimene isahirv toodi Abrukale 1927. aastal, kuid pruudipuudusel kippus armuvalus loom paksu pahandust tekitama. Tolleaegne ajaleht kirjeldab hirve nõnda: "Ta sarwiline nägu ilmus südaöösi akna taha ja koputas. Siis poksis ta mööda seinu ja uksi. Magada ei saanud keegi. Eriti armastas ta palwetundidel käia. Keset liigutawat palvetundi wahtis ta oma koleda näoga aknast naistele näkku. Sageli juhtus, et naised põgenesid palwetundidelt, sest wa' põrguline ise ilmunud akna taha." Niisiis olge Abruka sügavrohelises metsas jalutades valvsad – ehk on veel tänapäevalgi mõni "põrguline" liikvel.
Talguid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Lisa ootejärjekorda