Väikesaarte aasta 2026
ELFi talgute väikesaarte teema-aasta
Väikesaarte võlu
Saarte poolest võime end tõeliselt rikasteks pidada, sest Maa-ameti lennukilt tehtud kaardistustööde kohaselt on Eestis tervelt
2317 meresaart. Kõik need saared ja laiud, kared ja rahud, nasvad ja mäkid... Tiit Leito raamatust "Maakillud meres" saab huviline teada, et piirkondlikult on Eestis saarte kohta kasutatud ääretult mitmekesiseid nimetusi. Põhja-Eestis on valdavalt kasutatud sõna
saar ja Lääne-Eestis
laid, kuid sellega loetelu sugugi ei piirdu.
Sügistalgute lõpp Saarnaki laiul. Foto: Kairi Puur.Meie saared on mitmekesise ajaloo ja taimkattega. Leidub laide, kus on sajandeid elatud ja pärandniite hooldatud ning võrdlemisi uusi saarekilde, mis alles hiljaaegu voogudest kerkinud ning kus võimalik jälgida esmase taimkatte tekkimist. Arvukad väikesaared on oluliseks pesitsuspaigaks merelindudele ja mõned pakuvad lesimispaika hüljestele. Ka ELFi talgulistele on saared armastatud paigaks, kus talgutöödega lindudele, käpalistele, kahepaiksetele ja teistele paremaid tingimusi luua.
Millega väikesaared meid küll nõnda võluvad ja oma kütkeis hoiavad? Minevikus tähendas saarel elamine talupojale rohkem vabadust: mõisniku valvas silm sinna ei ulatanud ja koormised mõisa ees olid teistlaadi. Ka tänapäeval sümboliseerivad saared suuresti eskapismi: siia saab põgeneda igapäevaelu rutiinist või kiirest elutempost, et vaim korralikult välja puhata. Saartel ju teadupärast kulgeb aeg teises rütmis ning molutaminegi on tähtis osa külastusest.
Niisiis kutsub ELF tänavu väikesaarte võlust osa saama: talgutööd tegema, linde vaatlema, teetaimi korjama, molutama... Kõik ikka selleks, et vaim oleks virge ja elumured kaugel.
Varasemad teema-aastad
Eelmiste teema-aastate peategelased olid
luhad (2025),
mereelustik (2024),
puisniidud (2023),
mudakonn (2022),
metsis (2021),
sood (2020),
ööloomad (2019),
kimalased (2018),
metsaelu (2017),
must-toonekurg (2016),
vooluveed (2015),
liblikad (2014),
niidurüdi (2013),
kõre (2012) ja
loopealsed (2011).