Varjatud eluviisiga ja haruldane lendorav on üks ütlemata põnev ja armas loom, kes tegutseb valdavalt videvikus ja öösel. Tema hääletud hüpped puult puule ulatuvad sageli 20–50 meetrini ning liuglemise suunda saab ta muuta sabaga tüürides. Maandumisel toimivad lennusekurrud langevarjuna, mis aitab hoogu pidurdada. Lendorava arvukuse langemise pidurdamiseks on tarvis kaitsta tema elupaiku ning tagada elupaikade omavaheline sidusus liikumiskoridoride ning raielankidel noorendike abil.
Talguliste abiga on võimalik üht-teist lendorava heaks ära teha. Näiteks saame olla ekspertidele abiks uute elupaikade avastamisel, kuid seda vaid juhul, kui talgu toimumise ajaks ei ole metsaalune veel üleliia rohetav. Vastasel korral saab olema raske märgata potentsiaalsete pesapuude all lendorava kollakaid riisitera suuruseid pabulaid, sest just väljaheidete otsimise teel lendorava seiret teostataksegi. Abistada saab aga ka pesakastide ehitamisega, mida kasutatakse vanade tehispesade asendamiseks ja mõnes liikumiskoridoris või väheste rähniõõnsustega paigas lendoravatele täiendavate varjevõimaluste loomiseks. Talgute käigus saame teadjamate juhendamisel lendoravate kohta uusi teadmisi hankida.
Alutaguse rahvuspark on meie suurim okasmetsade ja soode ala ning oluline elupaik paljudele liikidele, sealhulgas ka metsisele ning meri- ja kaljukotkale. Alutaguse on taimekoosluste, maastikuvormide ja järvetüüpide poolest mitmekesine ning hõlmab ka Narva jõe ülemjooksu vanajõgesid, Smolnitsa luitestiku laulvaid liivasid, Eesti suurima järvede tihedusega maastiku ehk Kurtna järvestiku ning Euroopa ühe põhjapoolseima tammiku – Mäetaguse.
NB! Talgutel järgitakse alljärgnevaid ohutusreegleid koroonariskide maandamiseks.
* Grupi suurus on 10 inimest.
* Talgutele liikudes (ühistranspordis, talgubussis) on kohustuslik kanda maske.
* Tubaseid ühistegevusi ei toimu.
* Välitingimustes talgutööd tehes või suheldes tuleb hoida distantsi.
* Toitlustamine toimub välitingimustes.
* Iga talgulise majutame öömajas eraldi ruumi.
Talguid juhivad vabatahtlikud talgujuhid Kristiina Kübarsepp ja Eliko Jõgiste.
Talgud toimuvad Eesti-Soome ühisprojekti "Co-operation for improving the conservation of the Flying squirrel in Europe" raames. Projekti põhirahastajaks on Euroopa Liidu LIFE-programm ning kaasrahastajaks SA KIK ja kõik projekti partnerid.