Avijõgi läbib oma 48 kilomeetri pikkusel teekonnal väga erinevaid maastikke, alates Pandivere allikarohkest nõlvast ja lõpetades metsalaamaga Alutaguse madalikul. Et see veevool saaks segamatult Peipsi järve voolata, kutsume talgulisi vanadest paisudest alles jäänud kive jõesängis ümber sättima.
Avijõe hoiuala põhiosa asub Ida-Virumaal ja vaid 2 hektarit Lääne-Virumaal. 28. kilomeetri pikkust jõelõiku katva loodushoiuala eesmärk on kaitsta tüüpilisi jõe- ja ojaelupaiku ning eriti hariliku võldase ja rohe-vesihobu elupaiku.
Möödunud aegadel on Avijõele ehitatud hulganisti suuremaid ja väiksemaid tamme. Varemalt oli jõele rajatud veskitel oluline roll kohalike inimeste toidulaua katmisel ja ehituseks vajaliku puidumaterjali saamisel. Tänaseks päevaks on vesiveskite hiigelaeg ammu möödas ja enamikest veskipaisudest alles jäänud vaid kivihunnikud ning paar palki, mis riivavad silma ja takistavad madala vee puhul kalade liikumist.
ELFi tublid talgulised saavad sedakorda poole kereni kargesse vette minna ning aidata vanad paisukivid nõnda jõesängi sättida, et Avijõe looduslik ilme taastuks ning seal elavate kalade rändeteed ning sigimisalad neile sobivamaks muutuksid.
Lisaks talgutööde tegemisele tutvume kohaliku looduse ning kultuurilooga ning soovi korral proovime ka sõudetünnisõitu.
Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.