Jõgede ja ojakeste vooklevus, vulin ja mitmekesisus on inimesi kütkestanud ja inspireerinud juba aegade algusest peale. Veevulina saatel meenuvad mitmed muusikapalad, näiteks Liisi Koiksoni “Luhal”, kus ta laulab: “… öö on tulnud, ma ei maga kõnnin jõeluhal veel….” Kes teab ehk sünnivad uued ja unustamatud suurteosed ka Jänijõe vooluvete talgutel.
Loodusliku arengu käigus ei saa jõed ega ojad muutuda pikaks sirgeks, kuid lähiajaloos on paljud Eestimaa väiksemad vooluveekogud just sirgeks kaevatud, eesmärgiga juhtida vett kiiresti maastikust eemale, et kuivendada maad metsakasvatamiseks ning põlluharimiseks. Selle tulemusena on tehtud karuteene vooluvetes ja kallastel toimetavale elustikule. Nii on läinud ka Jänedalt läbi voolava Jänijõega.
Talguliste abiga ehitame sirgeks kaevatud jõelõiku vitstest paunad ja istutame kaldale puid. Vitstest paunad aitavad jõel muutuda veidi looklevamaks ja tekitada juurde erinevate sügavustega lõike. See aitab muuta jõe elupaigana mitmekesisemaks, pakkudes nii paremaid elutingimusi rohkematele liikidele. Lisaks muutub jõgi tööde järel paremini nähtavaks kohalikele elanikele. Puude istutamine kaldale pakub veepeeglile varju otsese päikesevalguse eest, mis vähendab veetaimede kasvu. Tööplatsil liituvad meiega tublid kohalikud elanikud.
Nagu ikka tutvume talgutel piirkonna kaunimate loodusväärtustega ja avastame ühiselt Jäneda ümbrust.
Lisa ootejärjekorda