Olid ajad, mil niidurüdi jaoks sobivaid elupaiku kujundasid näiteks metsikud ürghobused ja erinevad seltsivad sõralised. Tänapäeval on niidurüdi meeliselupaikadeks niisked rannaniidud, mille avatuna hoidmiseks tuleb järjepidevalt karjatada loomi ning hoida ära võsa ja pilliroo pealetung. Sestap suundutakse nädalalõpuks talgutele Käina lahe äärsetele rannaniitudele, mis on Hiiumaal niidurüdide jaoks võtmeala.
Kuni möödunud sajandi alguseni oli niidurüdi Läänemere mail suisa tavaline kurvitsaline, kelle asurkonna suuruseks hinnati 100-200 tuhat paari. Aeg on läinud edasi ja I looduskaitse kategoorias oleva niidurüdi seis on muutunud lausa kriitiliseks. Niidurüdi arvukus on viimase kümnendiga järsult kahanenud umbes kaks korda. Praegu hinnatakse niidurüdi Läänemere äärse populatsiooni suuruseks kuni 600 pesitsevat paari, neist umbes kolmandik elab Eesti rannikul ja rabades. Nii on siinsete võtmealade hoidmine väga vajalik.
Kadakate ja võsa leviku ohjamine poollooduslike koosluste taastamisel on peaaegu lõputu töö. Niisiis võetakse taas ette üks kadastikuks muutuv ala ning üheskoos antakse sellele väärtusliku rannaniidu ilu ja olu. Kuna talgutel käib töö ja puhkus üheskoos, siis võetakse talguseltskonnaga ette mitmeid retki Hiiumaa põnevaimatesse paikadesse, et tutvuda saare looduse pärlite ja kultuurieluga. Nelja päeva ja kolme öö jooksub pakub Hiiumaa talgulisele kõike, mida hing ihkab – avarat taevalaotust, sinist silmapiiri, lummavaid lõhnu ning helisid.
Talgumenüüsse sätiks ka kohalike kalurite parimad palad ning loomulikult kuulub talgute juurde õhtune saun, ehk isegi koos kerge kadakavihaga.
Talgud korraldatakse rüdi aasta heaks kogutud annetuste eest. Aitäh annetajatele.