Ka sel aastal ootab meid tuttav Lääne-Saaremaa oma imeliste poolsaartega. Eldal ja Kuusnõmmel jätkub loopealsete taastamise tööd nii palju, et kohe ei teagi, kust otsast jätkata eelnevatel aastatel alustatut.
Lääne-Saaremaa paekivisel pinnasel on iseloomulikeks kooslusteks loopealsed ehk alvarid. Selliseid aluspõhja tingimusi on maailmas väga vähestes paikades ning Eestimaa on üks nende seas. Just seetõttu peame pidama loopealsete säilitamist oma eriliseks südameasjaks. Õhukese ja toitainevaese mullastikuga on need ka eriliselt haprad kooslused.
Sealsed taimed on harjunud karmide oludega - keskkonnatingimused on kõikuvad, sademeid on vähe ning taimi vintsutavad tugevad tuuled ning päikesekiirgus. Sellegipoolest või just selle kõige tõttu ei jääl loopealsed liigirikkuselt palju alla puisniitudele ning esindatud on liigid väga erinevatest geograafilistest regioonidest. Seal leidub taimeharuldusi nii Kagu-Euroopa steppidest, arkto-alpiinsest vööndist kui ka merelisest Loode-Euroopast.
Kinnikasvanud loopealsete taastamiseks tuleb jällegi teha tavapärast kadakaharvendustööd – saagida, laasida, kokku kanda ja põletada. Töö vahele mahub kindlasti ka kosutav saunaleil, suplus veel soojas merevees, kaunid vaated taastatud loopealsetele ning muhe talguseltskond.
Lääne-Saaremaa loopealsete taastamise talgud on tõepoolest kena lõpetus suvisele hooajale. Nagu tavaks on saanud, õnnestub talgulistel ka seekord koos kohalikega tähistada muinastulede ööd augustikuu viimasel päeval.
Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.